Ühe mõisa uuestisünd — tuhkatriinulik kelder härrastemajas

Atla mõisa härrastemajas võib paar korda päevas kuulda jahipasuna häält. Pasunat puhub sihvakas mõisa perenaine Kristel Luige, kui on keldriköögis toidu valmis saanud ning peret sööma ootab. Juuru kihelkonnas asuv Atla rüütlimõisa poolkelpkatusega mõisamaja lausa särab sulava lume taustal. Ligi paarkümmend aastat tagasi ostis ajaloohuviline Raivi Juks mõisa, mis oli rohkem kui kurvas seisus.

Härrastemajal oli vaid katus peal. Kõik väärtuslik oli minema viidud, isegi krohv seinalt pudenenud. Mida ära viia ei suudetud, oli kas põlenud või lõhutud. Tühjades ruumides ulus tuul. Kuigi lihtsam olnuks uus maja rajada, otsustas Raivi mõisa siiski endale koduks ehitada.

Hoone taastamise töid alustas ta songermaaks kaevatud ja räämas keldrist ning liikus sealt aina kõrgematele korrustele. “Ülemistel korrustel oli mul kohe visioon, et kuhu ja mis tuba tuleb. Kuid ma ei leidnud suures majas kohe sellist parajat ruumi, kuhu paigutada köök,” meenutab peremees. “Kelder oli esimese külaskäigu ajal nii hullus seisus, et sisse ei olnud lihtne pääseda. Uks oli sodi ja rämpsuga ummistatud. Pidin läbi akna sisse ronima.”

• Loe edasi ja vaata rohkem pilte Maakodust.