Ühe kodu ökoloogilised 25 ruutmeetrit — esikukapist puhkenurgani
Ta on tundnud kodutunnet nii Pärnus kui ka Austraalias ning nüüd Tallinnas, kunagises tööliselamus, kus peale tema oma on veel kümmekond pisikorterit.
Päris oma kodu oli ta otsinud juba mõnda aega. Viimaks leidis ta selle Kalamajas, peagi saja aasta sünnipäeva pidavas tagasihoidlikus tööliselamus. See oli ostmise hetkel väsinud ja räpane korter, kus pliit oli sisse kukkumas ja pesemisvõimalused puudusid, lagi oli kaetud vahtplastiplaatidega ja põrandatele oli naelutatud vineer.
Algas kavandamine ja lammutamine. Pugerikust köögist ja elutoast pidi saama üks mõnus voolav ruum ja vannituba (küll ilma vannita) samuti mõnusalt avar. Lammutamine oli lihtne: puhtad jõumeetodid ja hea vaheldus pärast kontoripäevi. Ehitama asumine oli teine tera. Unistus oli saada võimalikult looduslähedastest materjalidest kodu, mis oleks tervislik sees elada ja võimalikult vähe koormav loodusele. Nii algasid otsingud, et millised materjalid on ikkagi sobivad, mis on omadustelt paremad, millised vastupidavamad.
Edasi loe maikuu Kodukirjast
Loe veel mai Kodukirjast:
- Esimese Wabariigi aegses stiilis emadepäeva peolaua lavastus
- Muutumismängus võtab võimust flower-power
- 8 küsimust kinnisvarast
- Restaureerime ja hooldame vanavara. Metallesemed 2/6
- Aiamööbli taastamine ja liivakasti ehitamine
- Saaremaa kireva aiaga talu
- Kurgid ja kõrvitsad mulda
- Aarne Kähr õpetab tundma maikellukest
- Patuvabad maiused Pille Endeni retseptidega
