TASUB MINNA │ Näitus mööbli ja kodukujunduse ajaloost



TASUB MINNA │ Näitus mööbli ja kodukujunduse ajaloost
Korter Pirital, sisekujundaja Toomas Volkmann. Foto Toomas Volkmann (Diivan)

Arhitektuurimuuseumi suur suvenäitus annab ülevaate muutustest viimase saja aasta kodukultuuris ja mööblimoes. Väljapanek jälgib moodsa linnakorteri kujunemist alates kivitrepikojaga puumajadest Kalamajas kuni paneelelamute ning kaasaja industriaalhõnguliste loft’ideni välja.

Sellele lisaks tehakse sissevaade mööbli tehnoloogilisse poolde — millistest puitmaterjalidest seda on tehtud ja milline on nende materjalide keskkonnamõju. Korteri planeering, mööbli valik, värvid ja tekstiilid on kõik osa elamise kultuurist, mida on möödunud sajandi algusest saati püütud kasvatada, jagades trükistes ja ajakirjanduses lõputult juhiseid. Tõhusa ja asjaliku elamisviisi propageerimine ning väikekorteri tulek olid 20. sajandi moodsa arhitektuuri kõige olulisemad märksõnad, sest usuti, et muutus ühiskonnas saab alata vaid inimese eluolu uuendamise tasandilt. Tehnoloogia areng on uuenemist pidevalt tagant tõuganud ning inimese elustiili kujundanud — alates esimestest kodumasinatest möödunud sajandi algupoolel kuni nutikate digilahendusteni tänapäeval.

A. M. Lutheri elutoamööbli komplekt 1930. aastate lõpust. ReproLutheri tootekataloogist.

Seotud lood:

Eesti Sisearhitektide Liiduga koostöös valminud näitusel eksponeeritakse kümnendite kaupa ajastule iseloomulikku mööblit, aga ka elutubade keskmeks olnud raadiot või televiisorit, taustaks rikkalik fotovalik erinevate kodude argikeskkonnast, elevil poseerivatest peredest, parematest mööblinäidistest ning moe- ja reklaamgraafikast. Omaette huvipakkuv on eestlase korteriolude statistika läbi aja — kui palju ruumi või mugavusi meil eri kümnenditel on olnud? Kui palju elustiili müüv reklaam ja tegelikkus kattusid? Korteri suurus, ruumide jaotus, mööbli kättesaadavus, majapidamistööde korraldus, naiste tööhõive ja inimeste üldine elatustase — kõik see mõjutab selle ajahetke arusaamist heast ja ilusast kodust.

Korter 1990 aastatest, arhitekt Andres Ringo

Loe veel

Koduinterjöör ja elukondlik mööbel pole olnud kohalikus ruumikujunduse ajaloos väga selgepiiriliselt välja joonistunud teemad, eriala ajalugu illustreeritakse enamasti unikaalprojektina valminud ühiskondlike objektidega. Muutused kodusisustuses on olnud aeglased, professionaalsete arhitektide või sisekujundajate käsi jõuab nendeni harva ning valdavalt on tegu n-ö rahvakunstiga, elanike endi loodud keskkonnaga, mille isikupärast kujundamist eriti tänases individuaalset loovust rõhutavas maailmas hinnatakse.

Standardi köögimööbel, 1975. Reklaambuklett

Ehkki mööbel on enamasti masstoodang, on selle kujundamise taga alati professionaalsed autorid ning neil asjadel on tähendus. See võib olla nii sümboolne koht stiiliajaloos kui ka esemete materiaalne või tehnoloogiline pool — kuidas nad on tehtud, kui vastupidavast materjalist, milline on nende elutsükkel näiteks pärast katki minemist? Kuidas mööbel ringleb?

Korter Tallinnas, sisekujundaja Elina Freimuth. Foto Terje Ugandi (Diivan)

Nagu oli nõukogude kontrollitud ühiskonnas, on tänapäeva materiaalses maailmaski inimeste isiklik ruum alati ka avalik asi, pideva arutelu objekt. Kodus põimuvad erinev aegruum, pidev kaasajooksmine moega ning alalhoidlik kinnihoidmine aja jooksul kogutust.

NÄITUS:

Kohaliku aja järgi. Sajand Eesti linnakodu
Eesti Arhitektuurimuuseumis 14.06.–7.10.2018

Kuraatorid Mari Kurismaa ja Triin Ojari
Näituse kujundaja Mari Kurismaa
Graafiline kujundaja Margus Tammik
Arhitektuurifotod Tõnu Tunnel

LOE VEEL:

FOTOD │ Nopime Eesti disaini terrassile ja aeda

Muldpõrandaga tarest moodsasse loft'i. Vaata, kuidas on meie kodune keskkond viimaste aastasadade jooksul muutunud!

Paariselamusse loodud kahe koloriidiga kodu Nõmmel

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare