Suvi on ideaalne aeg valmistada ahi ja kamin ette talveks

Aktiivne ahjukütmisperiood hakkab ununema. Nüüd aga ei tohi unustada, et sügisel läheb asi jälle tõsiseks. Küllap on neidki, kes arva­ vad, et maailma viimane korstnapühkija on Suur­-Karja tänaval pronksi valatud. Ne­mad ei tea, kust toasoe tuleb, koju astudes seal lihtsalt on soe. Või siis ei ole, sest automaat on nii otsusta­nud — aga see läheb mööda ja teha pole niikuinii midagi.

Teine osa on teadlikke „ärganuid”, kes murest tu­leviku energiakriisi pärast (või jõue­tust vihast kaugküttesüsteemi dik­taadi ja küttearvete vastu) on kind­lalt otsustanud kasutusele võtta taastuvad energiaallikad. Kolmas osa on neid, kel on ahjuküte selle­ pärast, et nii on alati olnud.

Taastootva energia võlu
Kaugkütte piirkonnas ehitatakse kortermajadele korstnasüsteeme harva. Kuid eramaja ehitaja ilmselt tänapäeval vähemasti mõtleb selle peale. Kamin on kõigi unistus, ahi kogub populaarsust ja kamin­ahi on hea ristand. Korralik perenai­ne oskab hinnata ka puupliidi eeli­seid. Korsten on aga kõige selle pu­hul number üks.

Tava­inimesele käib see kõik üle mõis­tuse ja heaks lahenduseks on vaja head spetsialisti. Potipoiss alias Pepe Susseni sõnul võib korstna eluiga olla väga pikk, aastakümneid. Samas on vale ehituse või kasutamise korral võimalik ära lõhkuda kõik asjad.

Tekkis tahtmine uurida, kust tuli Pepel idee küttekehadega tegelema hakata. Ta teadis kosta, et mõte tuli ühtäkki. Ja nüüdseks on kogunenud hulgaliselt väärikaid ja vajalikke os­kus­ ja ametitunnistusi (vaadake kodulehelt www.potipoiss.ee), mil­lest on näha, et mees on kursis nii uute kui ka vanade asjadega.

Vana kuld ja uuendused
Nullist peale korstna­ ja ahju ehita­mise kõrval tuleb ju küllalt palju tegeleda nende remontimisega, sest aja jooksul amortiseerub mõni osa süsteemist rohkem kui teine. Te­kivad praod või laguneb siiber, ku­kuvad kivid või variseb korstnaots. Selliste tööde edukast läbiviimisest näeb kodulehel pildigaleriid.

Traditsiooniliste pottsepatööde kõrval on tänapäeval välja töötatud ka mõned uued tehnoloogiad. Näi­teks, kuidas pikendada korstna elu­iga lõõrisisese renoveerimisega.

Teine põnev uuendus on pain­duv suitsutoru. See näi­tab, et moodsaid lahendusi on tu­lemas, lisaks moodulkorstnatele ja ­lõõridele. Nii uute kui ka vanade tehnoloogiate puhul on tähtis asja­tundlik toimimine ja selleks on kõige kindlam kasutada spetsialisti.

Muide, kes veel ei tea, korstna­ pühkimise kohta on Päästeamet välja andnud korraldu­se: „Üksikelamus peab üks kord viie aasta jooksul küttesüsteeme puhas­tama korstnapühkija kutsetunnistu­sega isik, kes väljastab küttesüstee­mi tehnilise seisukorra ning ohu­tuse kohta korstnapühkimise akti.”

Ja just nüüd on aeg (lasta) üle vaadata kõik kolded, pliidid­ahjud­ soemüürid, lõõrid ja ka korsten.