Suurlinnatundega korter vanalinnas
Vastupidi, vanad talad on võõbatud valgeks ning siledad seinad minimalistlikult halliks, modernne vormikeel ja sisustus toovad interjööri tänapäeva ning stiilselt suurlinlikku joont.
Läbi kahe korruse paiknev korter pole ei tüüpiline vanalinna- ega ka Eestile harjumuspäraselt omane kodu. Interjööris on kosmopoliitset laadi, personaalse ja hubase asemel maailmatasemel stiili ning väljapeetud anonüümsust. Selline lähenemine oli sisearhitekt Ville Lausmäe sõnul algusest peale eesmärgiks, kuna tellijaks oli pere, kellel on teine kodu Riias ning kes on harjunud sealse kosmopoliitsema elulaadiga. Tallinna korterit renoveerides püüti siingi luua suurlinnakodu meeleolu. Omanikke veenis tülikat ümberehitust ette võtma noobel asukoht vanalinnas ning soov anda uus ilme väsinud ja aastatetagusele klassikalisele kipsseintega vanalinnaarendusele. Uut kujundusprojekti vedama kutsutud Ville Lausmäe sisearhitektuuribüroole detailseid ettekirjutusi ei tehtud, omanike visiooniks oli moodne, minimalistlik ja funktsionaalne kodu.
Korteri kõikide tubade seinad on hallid. Rahulik toon valiti selleks, et eksponeerida pere suurt kunstikollektsiooni parimal viisil. Ühtlasi panustab väljapeetud hall interjööri modernsesse ja minimalistlikku üldmuljesse.
“Meie mõte oli teha vanalinna mitte-vanalinna korter,” märgib Lausmäe. “Ajalooliselt väärtuslikku ruumides polnud ning seega ei tekkinud ka eetilist konflikti nüüdisaegses võtmes kujunduse planeerimisel.”
Kõik toad on hallid
Interjööri läbivaks koloriidiks valiti hall — perenaise lemmikvärv. Siiski polnud värvivaliku taga pelgalt maitse-eelistus, vaid vajadus leida seintele sobiv toon, mis lubaks eksponeerida pere suurt kunstikollektsiooni. Vaoshoitud hall toob seintel olevad maalid hästi esile ning panustab korteri modernsesse ja minimalistlikku üldmuljesse.
Korteri planeering muudeti ümberehituse käigus avatumaks ja avaramaks. Eriti põhjalikult kohandati ümber teise korruse ruumiprogramm: kahe eraldi toa ja kahe vannitoa asemele tekitati üks avar, suure klaasseinaga magamistuba ning üks ruumikas vannituba. “Ei tule just tihti ette olukorda, kus tellija ütleb, et nii palju tube tal vaja ei ole,” muigab sisearhitekt. “Avatud lahendus töötab siin märksa paremini kui rida väikeseid kamorkasid vanalinnakatuse all.”
Vanade laetalade alla on planeeritud moodsas võtmes vannitoasisustus, kus üks tasapind läheb sujuvalt üle teiseks ja moodustab kompaktse skulpturaalse mahu.
Kõrge klaassein eraldab magamistsooni avarast trepihallist, mis täidab ka raamatukogu ja kabineti ülesannet. Perele kuulunud klassikaline kabinetimööbel vastandub moodsale sisustusele ning mõjub oma kontrastsuses päris intrigeerivalt. Lausmäe sõnul on avaras trepihallis (nagu ka korteris tervikuna) ruumi ja kohta isegi mõnele skulptuurile. Interjööre, kus ruumid võimaldaksid skulptuure kaunilt esitleda, sisearhitekti praktikas palju ei leidu.
Skulpturaalsed vormid
Kunsti piire kompab ka skulpturaalne, õhulise klaaspiirdega trepp (projekteerinud Peeter Klaas), mis esikust teisele korrusele viib. Uhke vormiga, konstruktsiooniliselt ja tehnoloogiliselt keerukas trepp oli väljakutse nii sisearhitektile kui ka ehitusmeistritele, kuid tulemuseks on märkimisväärne arhitektuurne ruumielement, mis rõõmustab silma ning lisab väärtust interjöörile.
Edasi loe ajakirja Diivan novembrinumbrist. Osta ajakiri nüüd või telli www.telli24.ee!
