Südalinna loodud — metropoli näo ja olemisega kodu
Korter asub Kentmanni tänaval, Merko ehitatud uues äri- ja eluhoones, mille projekteeris 2013. aastal arhitekt Indrek Allmann. Suurust on ühe korteri kohta üsna palju — 120 ruutmeetrit, mille juurde kuulub ka 15 m2 rõdu. Kuna korteriomanikud pidasid kodu valides silmas vastasmajade (sh teatri NO99) kõrgust, näeb 6. korrusel asuvast korterist vastasmajast üle. Aknast avaneb vaade Rävala pargile, mille taga kõrguvad ühel pool suurlinnale omased kõrghooned ja laiub teisel pool vanalinn.
Õhtul avaneb rõdult eriti äge vaade: madal punane päikesevalgus maalib klaasfassaadiga hoonetele kogu loojangukoloriidi. Rõdu on seest vooderdatud termotöödeldud puiduga, mis on väga ilmastikukindel materjal ja lõhnab, muuseas, imeliselt siiani. Maja sisse nagu lõigatud rõdumahtu saab kehvema ilma korral katta klaasiga — kergelt liuglevad lükandaknad on väga mugav lahendus.
Kuna tegu on uue majaga, sündis ka interjöör nullist. Planeering ei ole tehtud standardlahenduse järgi — siin oli abiks arhitekt. Korteri võlu peitubki selle avatuses ja uus planeering peegeldab kindlasti hästi ideed läbipaistvusest ja avarusest, kuid piisavast privaatsusest.
Kogu mööbel on valminud eritellimusel, isegi kõik väikseimad detailid on tellitud täpselt selle korteri jaoks — vanast kodust ei võetud uude kaasa midagi. Pigem oli idee otsida kestvat, ajatut, funktsionaalset ja lihtsat joont.
Kuna tellijad on väga konkreetsete soovidega disainiteadlikud inimesed, sai koostöö sisearhitektiga alguse sellest, et neile meeldis just see, mida Ines teeb. Kui tellija jõuab arhitektini tema käekirja järgi, on üldjuhul koostöö viljakas. Seega oli olemas väga tähtis faktor edukaks koostööks — teineteisemõistmine selles, milline peab olema tulemus ehk kodu, kus tellijad iga päev elama hakkavad.
Inspiratsioonina nimetab Ines omanikke ja kindlasti hoonet oma asukohaga — kiire elutempo, millega kaasneb funktsionaalsus lahendustes ja teadlikkus ajatust stiilist, lähtumata hooajatrendidest.
Korterisse valitud koloriit on monokroomne. Kuna hoones endas on läbivaks tooniks meresinine (sisse toodud ka kõikide korterite pesuruumi plaatides), oligi sinine ainus lisaks kaalutav toon (tundus arhitektuuri seisukohalt loogiline). Pesuruumi paigaldatud sinise plaadiga kaasneb aga üks lugu. Nimelt selgus, et plaat pole põrandal piisavalt vastupidav ning juba kolimise ja mööbli paigaldamise käigus tulid selle nurgad maha. Inesele tundus küll algusest peale, et juba olemasolev klaasmosaiik pole ehk päris tellija nägu, kuid selle vahetus polnud prioriteet ja rohkem sellele ei mõeldud. Lõpuks sai seina valitud ikkagi matid täismassplaadid, mis seob kogu interjööri tugevamini tervikuks.
Plaadi valimisega kaasnes teinegi tore lugu. Viimasel hetkel selgus, et väljavalitud tooni enam ikka ei toodeta ning nõnda pidi otsustama mõne teise tooni kasuks. Nali ja risk seisnes aga selles, et tellijad viibisid samal ajal puhkusel teisel mandril, nii et toon valiti vaid piltide põhjal otse kõrbest. Igatahes usaldas tellija sisearhitekti ning plaat sai kõigile meelepärane ja tulemus ilus.
Mustreid ja kõrvaltoone interjööri elavdamiseks on sisse toodud sisustustekstiilide abil, mida saab suurema vaevata välja vahetada — elu- ja külalistetoa põrandat katavad sinistes toonides Bonconceptist pärit mustrilised vaibad. Magamistoa voodil lamasklevad murtud toonides Kaubamajast pärit Hugo Bossi dekoratiivpadjad, millele pakub tuge neutraalne fooniks sobiv voodikate. Elutoa riiulitele lisavad värvi raamatute kõrval merevaigutooni Iittala Ruutu klaasvaasid ja Nüüd Ceramicsi betoonitooted, mida võib ilutsemas näha ka magamistoa öökappidel.
Interjöörilahenduses oli idee visuaalselt ära kaotada funktsionaalne mööbel, valides selle viimistluseks sama toon mis seintel ja rõhutada eraldiseisvaid esemeid — igas ruumis on raskuskese ühel detailid, muu on peidetud.
Mööblivalikusse kuulub nii välismaist tippdisaini kui ka eesti disainerite loomingut. Näiteks elutoas on suur riiul, mis mahutab palju kirjandust. Selle viimistlus on seinaga sama värvi — valge –, luues võimaluse domineerida kodumaisel tammepuidust Warm Northi söögilaual ja spetsiaalselt esimest korda üleni mustaks valmistatud Toivo Raidmetsa John toolidel. Suur Rolf Benzi diivan oma meresinise tooniga seob detailid tervikuks.
Magamistoas on järgitud sama põhimõtet — seinte sisse „kaotatud” seinaga sama tooni garderoobikapid loovad fooni voodile, mille kohal kõneleb Märt Lillesiima foto „Linnutee”. Mustad Artemide Tolomeo valgustid on funktsionaalsed lugemiseks.
Projekteerimisega kokku valmis kodu kuue kuuga. Eks oma osa mängis ka eritellimusmööbel — seda ju poest ei osta ja kliendi soovide teostamiseks kulub tavaliselt mitu head nädalat, vahel isegi kuud, kui mahtu rohkem.
Sisearhitekt Inese jaoks on see Kentmanni korter hea näide sellest, kuidas üks moodne perekond tänapäeval metropolis elab — mugavalt ja lihtsalt.
Lugu ilmus esimest korda Eesti Ekspressi kuukirjas Moodne kodu 21. juunil 2016.
