Soome Aasta Noor Disainer Iina Vuorivirta: nii sõnum, materjalid kui ka vorm peavad üksteist toetama

Tänavu Soome Noore Disaineri aastapreemia pälvinud Iina Vuorivirta on üllatavaid tehnikaid kasutav noor disainer, kelle loomingu näitus on Disainiöö üks tippsündmusi ning kes ka ise sel kuul Tallinna tuleb. Soome Noore Disaineri aastaauhinna žürii pidas märkimisväärseks, et Vuorivirta tööd on täis üllatusi ja eristuvad.

Disaini kaudu otsib ta uusi väljendusviise ja vorme ning esitab oma alternatiivse lähenemisega väljakutse disainivaldkonnale üldisemalt.

“Soovin oma tööde kaudu anda kogemuse, kuidas disain võib olla arukas, kaunis ja suure potentsiaaliga,” rääkis Vuorivirta intervjuus Eve Arpole.

Sinu portfooliot sirvides jäid mulle esmalt silma monokroomsetes toonides esemed. Mis on viinud sind nüansirikaste naturaalsete toonide juurde, mis lasevad materjalil “rääkida”?
Minu loomingus mängib tööprotsess alati suurt rolli. Ma töötan tihedas koostöös käsitöölistega ja usun unikaalse esteetika olemasolusse. Usun, et on olemas emotsionaalne panus, mida vaid inimkäsi ja -aju võivad esemele anda. Seetõttu soovin säilitada materjali tema puhtaimal kujul, nii et see saab edastada lugusid protsessist, puhtusest ja intensiivsusest.

Mis sind disainivaldkonnas võlub?
See on loomisilu, mis paneb mu südame kiiremini põksuma. Sukeldudes loomisprotsessi sügavustesse, proovin otsida eseme tõelist hinge. Ma armastan näha ja õppida vanu tehnikaid, traditsioone ja tõlkida neid tänapäevasesse keelde.
Soovin pidevalt õppida ja teha uusi asju. Mulle meeldib sukelduda tundmatusse ja teha asju, mis ei ole mulle tuttavad. Tavaliselt ei tee ma seda üksi, vaid püüan leida käsitöölise, kellega koostööd teha. Dialoogil ja teadmiste vahetusel on oluline roll igas projektis. Seejärel viin õppeprotsessi oma stuudiosse ja jätkan omal moel. Kui ma õppisin tootedisaini Soomes, moodustas päris suure osa õppeprotsessist materjalide tundma õppimine. See on miski, mida ma kasutan oma praktikas jätkuvalt, lihtsalt olen liikunud sammukese edasi.

Palun räägi lähemalt oma tööprotsessist. Kas sa alustad ideest või materjalist?
Töötan tavaliselt lugudega — unustatud või iseenesest võetavate küsimustega. Viin need lood tehnikasse või materjali, arvestan ka eseme funktsionaalsusega. Mulle meeldib töötada nüüdisaegse massproduktsiooni ja väikesetiraažilise käsitöö vahealal. Erinevate distsipliinide kommunikatsioonis on midagi väga paeluvat. Algusest peale otsin toote hinge. Ma soovin disainida esemeid, mis loovad positiivseid tundeid, objekte, millega tasub end eluajaks siduda.

Sinu tööd on tundlikud vormi ja kompositsiooni suhtes — võiks öelda, et need on arhitektuursed. Kas sa oled valmis töötama suuremas mõõtkavas või linnaruumis?
Olen disaininud mööblit ja ehteid, arhitektuur on üks minu suuremaid huvisid. Siiski soovin töötada mõõtkavas, mis on suurem kui minu käsi ja väiksem kui ma ise. Soovin töötada objektiga, mida saan hoida oma kahe käega. Tunnen, et kommunikatsioon objekti ja materjali vahel on sellises mõõtkavas nii lähedane kui võimalik. Töötan erinevate materjalide ja tehnikatega ning tavaliselt ka uute inimestega uutes kohtades ning iga projekt on algusest peale väga erinev — soovin, et siin oleks midagi mulle omast.

Sa töötad autentsete materjalidega ning sinu stiil on põhjamaiselt puhas. Kuidas sa näed oma loomingut Põhjamaade disaini kontekstis?
Autentsed tehnikad ja minimaalne materjali kasutamine on põhjamaise disaini stereotüüp. Inspiratsioon tuleb korrastatud loodusest. Isegi kui loodus mängib olulist rolli inspiratsiooni saamisel, oma hingematvate värvide, materjalide, kombinatsioonide ja kompositsiooniga, püüan mina tabada pigem abstraktset tunnet kui vormi.

Mida sa tead Eesti disaineritest ja nende loomingust? Kas sa tajud äratundmist?
Eesti disainis on midagi väga kütkestavat. Noor, julge, uljas ja väljakutsuv on omadused, mis seda kõige paremini iseloomustavad. Käsitööl on pikk ja tugev ajalugu põhjamaises disainis ja ma näen seda pärandit siiani elusana ja töötavana, ka Eestis. Rohkem ja rohkem uusi ning huvitajaid loojaid tuleb juurde. Sel aastal avaneb mul esimest korda võimalus külastada Tallinna Disainiöö raames, ootan seda väga!

Kuidas su oma kodu välja näeb — kas oled pigem kodune või nomaad?
Olen kindlasti nomaad. Olen loonud peeglite kollektsiooni, mis tegeleb selle teemaga. Mõni aeg tagasi loobusin kindla kodu ehitamisest, kui reisisin ühest kohast teise. Nimetan oma stuudiot koduks. Veedan enamiku ajast seal varavalgest hiliste õhtutundideni ning lahkun vaid magama minemiseks. Mulle see väga meeldib! Mul ei ole palju asju ja see aitab mõelda objektist, mida ise loon.

Eksponeerid oma töid erinevates riikides — kas ümbritsevad keskkonnad inspireerivad sind, kas sa kasutad kogetut oma loomingus?
Elades Stockholmis ja õppides Beckmans College of Designis kogesin, kui oluline on töötada rahvusvaheliselt — Rootsi disainitööstuses teevad nad seda aktiivselt. Uued kohtumised on mulle väga olulised, nii New Yorgi galeriis kui ka Venezia käsitöökojas töötades. Enamasti töötan aktiivselt välismaal puhtast uudishimust. Leian, et on põnev õppida, kuulata ja näha ning kohtuda kohalike loojatega, nii Londonis, New Yorgis, Taipeis kui ka Milanos.

Ühes oma intervjuus ütlesid, et veedad palju aega looduses ja metsas. Kas see on koht, kus oled õppinud oma töödes emotsioone nii delikaatsel moel edastama?
Armastan varajasi hommikutunde rohkem kui midagi muud. Vaikus ja rahu koidu ajal on mulle uskumatult inspireerivad, need üksi veedetud hetked on hea päeva alus. Lihtsus minu töödes vajab enda ümber aega ja ruumi, mida leian metsast, varajastest hommikutundidest ja hilistest õhtutest.

Kas sul on iidoleid või muusasid?
Hindan vanu Põhjamaade disainimeistreid: Wirkkala, Aalto, Kaj Frank … nimekiri on pikk. Olen lugenud ja õppinud nende visiooni ega saa eitada mõjutusi. Kõige inspireerivamad inimesed on siiski need, kellega on mul olnud au kohtuda. Näiteks Carina Seth-Andersson, kes oli kaks aastat mu õppejõud.

Sa oled noor disainer ning oled juba üht-teist saavutanud — kuidas sa näed ennast tulevikus?
Leian, et on väga oluline aeg-ajalt tähelepanu saada. See kinnitab mulle, et teen õiget asja, olen õigel rajal ja võin jätkata seda, millega olen alustanud.

Idee, et me ei vaja maailma, mis on niigi ülekoormatud, enam asju juurde, valmistab disaineritele peavalu. Kuhu sa näed disainiprotsesse ja trende liikumas?
Moodne ajastu on loonud armee tööstuslikult toodetud kloone ja monotoonseid standardeid. Meie keskkond on pungil pealetükkivaid pilte, millel ei ole midagi öelda. Disainerid ei kavanda enam uusi vorme, vaid modifitseerivad olemasolevaid. Uute asjade segaduses otsime äratuntavat ja lähedast. Olemasolev on hea inspiratsiooniallikas. Usun, et me oleme identiteediotsingutel. On elavnenud huvi kohaliku traditsiooni ja vanade tavade vastu. Mitte ainult disainivaldkond ei otsi tooteid, millel on iseloom ja hing, vaid ka tarbijad ei ole enam rahul tühjade lubadustega.

Intervjuu ilmus Diivani septembrikuu numbris. Värske number osta poest või telli www.telli24.ee

Mõnusat lugemist igasse päeva!