Sisustusnõuandeid 1977. aasta ajakirjast Noorus: kuidas kujundada ühetoalist korterit
Enamik noori inimesi on sunnitud alustama oma iseseisvat elu ühetoalisest korterist või koguni ühest toast ühiskorteris. Et kodus veedame suurema osa oma vabast ajast, siis on selle kujundamisel mõistagi suur tähtsus: interjööril on oma osa ka meie psüühhika mõjustamisel.
Ühetoalises korteris peab eluruum täitma mitut funktsiooni, mistõttu selle kujundamine eeldab teatud paindlikkust. Mööbliesemed peaksid olema kergesti vahetatavate osadega ja võimaldama kombineerimist, moodustamaks mobiilset süsteemi, mida on kerge kohandada mis tahes muudatustega. Esemed peaksid ruumi täitma rohkem vertikaalselt kui horisontaalselt.
Väikekorteris peab üksainus tuba täitma mitmeid funktsioone, mis suuremas korteris jaotuvad kolme-nelja toa vahel. Sellepärast on ruum väga koormatud. Seda koormatust tuleks igati vähendada ja ruumikujunduslike võtetega võimaluste piires pinda avardada.
Pidagem silmas, et ruumi kujundamine ei alga esemete paigutusest vaid RUUMIST ENESEST, mis võib optiliselt mõjuda avarama või kitsamana, madalama või kõrgemana sõltuvalt VÄRVUSTEST. Ruumi värvuslahendusel on täita ka emotsionaalne osa, sest eri värvused mõjuvad inimestele erinevalt: ühed rahustavad, teised erutavad või väsitavad. Värvuste valikust sõltub suurel määral inimese psüühhiline heaolu.
VALGE RUUM võiks olla ühetoalise kodu kujundamisel lähtepunktiks. Valge on kõige heledam, rahu ja korra värvus ega nõua kujundajalt teiste värvustega kombineerimisel erilist oskust. Valge toob kõige selgemini esile esemete vormid ja ruumi proportsioonid. Kui eluruum on valge, võivad kõrvalruumid olla selle võrra intensiivsema värvuslahendusega. Puhtad säravad toonid aitavad huvitavaks teha ka halva proportsiooniga, väikesed ja sünged ruumid.
Kontrastsuse printsiip on kujunduses samuti sobiv, sest seegi ei eelda erilist värvimeelt. Kõik toonid on sel juhul võimalikult intensiivsed: näiteks punane — roheline, sinine — kollane jne. Iseloomustagem siinjuures mõningaid värvuskombinatsioone. Valge ja pruun mõjuvad koos meeldivalt, tekitades rahu ja tasakaalukuse tunde; kollane on rõõmus, päikesepaisteline toon, mida võib kasutada hämarates, vähese valgustusega ruumides, eriti koos valgega; tugev sinine koos rohelisega mõjub huvitavalt, pisut müstiliselt. Punane värvitoon on kõige soojem ja erksam ning mõjub pidulikult. Punane koos valge ja mustaga muudab ruumi esinduslikuks.
Kuid ka ainult ühe värvitooni kasutamine terves korteris ei ole halb, sest see tagab ühtlase, rahuliku miljöö, milles esemete värvused pääsevad elavamalt mõjule kui mitme värvuse kasutamise puhul. Mida vähem on kasutatud värvitoone, seda lihtsam on saavutada harmooniat, mis on eriti oluline ühe eluruumi puhul.
Pindade värvimine ei ole ruumi kujundamisel kaugeltki ainuke võimalus. Huvitavaid tulemusi annab seinapindade katmine riidega. Kui katat riidega kõik seinad, siis peavad esemed olema neutraalsed. Riidega võib katta ka ainult ühe seina ja pehme mööbli; siinjuures oleks huvitav ühe ja sama mustriga, kuid erinevate värvilahendustega kangaste kõrvutamine. Mustrilise sitsiga võib katta isegi põranda ja teha samast riidest aknakardinad. Riide võib liimida tisleriliimiga eelnevalt papiga kaetud põrandale, seejärel lakkida aga põrandalakiga. Seinale kinnitatakse kangas vastava suurusega puidust raamide abil, millele pingutatakse riie.
Väga oluline on ruumi osadeks jagamine. Seda saab edukalt teha mitte ainult suuremate mööbliesemete abil, vaid ka sirmidega. Sirme on mitmesuguseid, neist lihtsam on raamsirm. Raam valmistatakse puidust või terastorust ja värvitakse ära. Raami peale pingutatakse riie; võib teha isegi polsterdatud sirme, mis summutaksid ka müra. Julge võte oleks kasutada toa osadeks jaotamiseks ekraani põhimõttel valmistatud sirmi, mis ripuks laest alla madalama istme või laua kõrguseni. Kuid ka siin peavad värvused ja riide valik olema ilmtingimata kooskõlas ruumi üldkujundusega. Juhul, kui ruumis on tekstiili juba kasutatud, peab sirmi kate sellega stiililt sobima.
Kardin eraldab siseruumi välismaailmast ja kardinal on kujunduses oma osa. Eriti ühetoalises korteris peaks olema aknakate olema võimalikult funktsionaalne ja lihtne. Kõige sobivamad on ribikardinad, samuti rulood. Kuid ka riidest eesriided võimaldavad meeldivat lahendust, ainult ilma pits- ja nailonkardinateta. Huvitava kardina saab, kui õmmelda ühevärvilisele erksa tooniga või täiesti valgele kangale geomeetrilisi või stiliseeritud aplikatsioone.
Tehisvalgustuse lahendusest oleneb ruumi mõju õhtuti ja ka päeval peaksid valgustid olema terve interjööriga orgaaniliselt seotud. Tehisvalgusel on täita nii oma otsene kui ka kujundlik funktsioon: valgustite paigutuse ja valikuga on võimalik ruumis luua asjalikku, intiimselt hubast või ka müstilst meeleolu.
Toa üldvalgustus peaks olema hajutatud, aga tarvilik on ka kohtvalgustus. Meeldiva üldvalgustuse saame lakke kinnitatud plafooni tüüpi valgustitega. Eriti ühetoalistes korterites ei tohiks olla laes rippuvaid armatuure, mis koormavad liialt ruumi ja mida on raske interjööri sobitada. Hea tulemuse saame, kui kasutame prožektori tüüpi valgusteid. Et prožektori tüüpi valgustid on liikuva süsteemiga, saab nende abil luua toas nii hajuva valgustuse kui tugeva kindlasuunalise valgusvoo.
Olulise kujundusliku aktsendi annab ühetoalisele korterile peegel või peeglid. Peeglil on oma põhiotstarbe kõrval omadus kitsaid ja väikesi ruume näiliselt avardada. Neid võib selleks kasutada vannitoas või ridastikku kitsas esikus.
Ei tohiks unustada veel üht olulist aspekti ruumikujunduses: esemed ja nende paigutus peaksid olema isikupärased. Seetõttu ei maksa tingimata osta mööblikomplekti, vaid edukalt saab kasutada ka vana mööblit, kui seda kohendada ja üle värvida. Üheainsagi toa kujundamisel on küllalt võimalusi fantaasialennuks.
Allikas: Maria Liive, sisustusarhitekt — ajakiri Noorus, nr. 10/1977, lk 28-29
LOE LISAKS:
