See kodu ON imepisike — soklikorrusel asuv tudengi pesa Kadriorus
Mis sai kodu valimisel-ehitamisel-kujundamisel määravaks?
Saabus aeg, kui meie vanim poeg hakkas minema Tallinna Ülikooli ja sellega seoses Tallinnasse elukohta vaja. Peale mõningast üürituruga ja ühiselamu võimalustega tutvumist otsustasime, et soetame ise väikese koha. Seda enam, et kaks järgmist last samuti järgemööda tõenäoliselt pealinna õppima minemas. Julgust nii väikese pinna ostmiseks andis mõte, et ühiselamutuba oleks mõõtmetelt sama väike, kuid ilmselt mitte nii omapärane kui see soklikorruse ruum oma kaarjate paekivi võlvidega, mille müügikuulutuse internetist leidnud olime. Samuti andis julgust värskelt renoveeritud hoone ise, mis on kaasaegsete küttelahenduste ja muude kommunikatsioonidega.
Korteril on näiteks põrandaküte, mida soojendab gaasikatel. Paigutasime ka soojustagastusega ventilatsiooniseadme, et tagada värske õhk ja vältida soklikorrusel esineda võivat n-ö keldrile omast niiskust ja rõskust. Väga oluline oli ka fakt, et on olemas avatavad aknad, et saaks korralikult tuulutada — normaalse sisekliima tagamiseks.
Kuidas sündis idee kujundada kodu just sellises võtmes?
Suuresti dikteeris ruum ise. Ühest küljest soov luua hubast ja pehmet pesa, kus oleks mõnus peale pikka, väsitavat koolipäeva lõõgastuda. Teiselt poolt arvestades, et see korter on koduks noorele, võiks sisekujundus olla pigem modernsemas võtmes. Samas ei saa mööda maja ajaloolisusest ja auväärsest arhitektuurist — selle järgi said valitud pisut vanaaegse moega pronksikarva segistid ja dušikomplekt.
Milliseid viimistlusmaterjale on kasutatud?
Seinad on krohvitud, põrandal on puiduimitatsiooniga plaadid. Kaalusime ka puitparketi panemist, kuid kindluse mõttes otsustasime siiski kivi kasuks, mis peaks siin kindlam valik olema.
Kust on pärit sisustusesemed ja miks just sellised?
Sisustusesemed on kogunenud aja jooksul erinevaid sisutuspoode külastades. Oluline ruumivalvur on vana, kulunud ja pruun kaisukaru, mis meie suguvõsas elanud juba mitu põlve ja käest kätte pärandatud. Nüüd siis leidnud koha tudengikorteri riiulil õpikute, raamatute kõrval. Tähendusega asju on korteris teisigi. Näiteks vannitoas kraanikausi kohal raami sees olev tundmatu autori luuletus, mis keskkooli lõpetamise puhul kingitud.
Korterielaniku magusalembusest annab aimu tema oma kätega meisterdatud ahvatlev küpsisepurk magusaisu distsiplineerimiseks.
Värvivalik?
Ruumi kaarvõlvid on laotud punakast tellisest, mis tundus küll omamoodi tore, kuid arvestades, kui väikese ruumiga on tegu, tundus õigem katta need valge krohviga, et üldmulje oleks rahulikum ja kindlasti valgusküllasem.
Esimesel korral korterit vaatamas käies võlusid meid omapärased langeva servaga aknad. Sisetöid alustades tekkis hetkeks idee tekitada akna alla siiski tavapärasel moel aste, mida saaks kasutada riiulina. Mõte sai teoks vannitoas. Eluruumis aga selgus, et sellisel kujul ja kirka valge värvi taustal kiirgub tuppa justkui rohkem valgust, mis jällegi loomuliku elukeskkonna seisukohalt tundus olulisem olevat. Nii jäigi riiul akna alla tegemata ja tuli leida muid võimalusi asjade paigutamiseks.
Selle tarbeks sai lastud töömehel ehitada täpselt ruumi sobivad mahukad kapid. Ehituspoest sai soetatud liimpuitplaat, millest karkass ja tööpind nii vannituppa kui elutuppa-kööki. Kappide uksedki on ehituspoe riiulilt ostetud melamiinplaadist.
Kuna seinu ja nurki on korteril vähe või peaaegu olematult, ei olnud mõeldav riidekapi paigutamine. Seega tuli sellekski ära kasutada üks nurgatagune, kuhu osav töömees metallkonstruktsiooni kinnitas ja selle külge riiulid. Et kapi sisu varjata, sai välimine külg kaetud kase liimpuitplaadiga, mis eelnevalt musta Osmo õlivahaga kaetud
Kas ja kui suur osa on siin sisearhitektil?
Võib-olla siis niipalju, et sisearhitektuur on meie suur kirg ja see projekt andis viimase tõuke ning soovi, et oma teadmisi veelgi enam täiendada, alustades õpinguid EKA kujunduskunsti osakonnas. Mööbli planeerimises sai konsulteeritud ja häid nõuandeid ka sisekujundaja Annely Luhti käest.
Kui kaua kodu valmis?
Ehitus kestis 3-4 kuud. Teostada tuli kanalisatsiooni- ja torutööd, tekitada vahesein duširuumi ja elutoa vahele. Korteril on olemas ka korsten, kuhu on tulevikus võimalik kamingi paigaldad.
Mis oli keerukat kogu protsessi juures?
Nii väike ruum ja sinna vajaliku paigutamine, eriti veel arvestusega, et ilmselt peaks sinna jääma ka liikumisruumi peale mööbli sisse toomist.
Taaskasutus? Uuskasutus?
Et kuhugi välisriideid riputada, siis tuli leida nagi. Peale lõputuid otsinguid jäi ühel laupäeval maal kuuri koristades näppu vana koitanud lauajupp. Sellega lõkke poole kõndides — et ta koos ülejäänud prahiga tulle visata -, jäin imetlema lauale joonistunud looklevaid vagusid, mis kooreüraski maiustamise tagajärjel tekkinud. Lauajupp tundus aina imetlusväärsemana ja lõkkeni jõudes oli tunne selge, see on väärt enamat, kui saada tuleroaks. Nii siis saigi lauajupp kaetud taaskord Osmo õlivahaga, konksud külge kruvitud ja oligi olemas.
Ilmselt ei teeks, oleme tulemusega rahul.
LOE VEEL:
