Puitpõrand eeldab läbimõeldud lahendust. Küsi põrandaspetsialistilt Maria Gavrilovalt

RM Stuudio müügisalong tegeleb puitpõrandakatete müügiga ja aitab heameelega valida sinu põrandale just õige katte. Millist puitpõrandakatet eelistada ja mida selle soetamisel silmas pidada?

1. Mis puitpõrandakatete tüüpe on turul olemas ja mis on nende eelised üksteise ees?
Meie turul on kõige levinumad laudparkett, massiivlaud, liist-, laminaat-, mosaiik- ja kahekihiline parkett.

Arvestades meie kliimat ja põrandakütte olemasolu, siis võib parimaks valikuks nimetada laudprketti. Laudparkett on tavaliselt kolmekihiline, kus on risti üksteisele liimitud kihid. Alumised kihid on enamjaolt okaspuit ja pealmine kiht väärispuit, mida konkreetselt ostetakse. Laudparketi puhul on oluline aspekt just kvaliteet ja kasutatud materjalid. Samuti on populaarne massiivlaud, aga piirangu seab põrandaküte. Mõni tootja lubab paigaldada massivlauda küttega põrandale, aga laua laius ei tohi ületada 160 mm.

2. Kas valida lakitud või õlitatud põrandad?
Otsest vastust siin ei ole, sest iga inimene peab ise otsustama, mis tüüpi põrandat ta eelistab. Mõlema puhul on plussid ja miinused. Lakitud põranda suurim pluss on vastupidavus koormusele ja seda on lihtne hooldada. Kuigi lakk on tehiskiht puidu peal, võib see kahjustada saada. Mustus ja niikus tungivad puidu sisse ja võib põranda rikkuda, kuid sellise põranda renoveerimine on mahukas ja üsna kallis.

Õlitatud põranda suuremaks plussiks on kohtparanduste võimalus ja põranda ilusana hoidmiseks ei ole vaja korralikku perioodilist hooldust. Hooldusvahendis kasutatav vahal on mustust ja vett tõrjutav efekt.

3. Kas põrandaküte seab piiranguid puitpõranda valikul?
Põrandaküte seab küll teatuid piiranguid puitpõrandavalikus. Kõige lihtsam ja kindlam on valida just laudparkett, mis on struktuuri poolest kolmekihiline ja alusmiste kihtide abil (mis võtavad koormuse enda peale) on parkett stabiilne ja mängib minimaalselt. Samas kui on soov ikkagi massiivlauda paigadaldada, siis soovitame massiivparketti. Selline põrand näeb välja kui laudpõrand, kuid aluseks olev vineer võtab koormuse maha ja põrand on stabiilne. Ei tasu unustada, et puit ja küte ei ole omavahel parimad sõbrad ja tuleb jälgida teatud reegleid, näiteks õhutemperatuuri, pinnatemperatuuri ning õhuniikust.

4. Kui laudparkett(Karelia) on õlitatud, kas siis võib hoolduseks kasutada pesuainet mis sisaldab vaha, eeldades, et kunagi tahan selle põranda üle õlitada sellise põrandaõliga, mis vaha ei sisalda. Kas see hooldamisel jäänud vahakiht võib õli immendumist takistada?
Kuna Karelia laudparketid on õlitatud OSMO õlivahaga juba tehase poolt, siis soovituslik on kasutada ainult spetsiaalseid pesuvahendeid, mis ei sisalda keemiat, parim on ikkagi OSMO Wisch Fix, mis on vaha sisaldusega, mis omakorda ka kaitseb põrandaid. Kui soovite hoolduseks kasutada ainult õli, siis meie seda ei soovita mitmel põhjusel:
- lihtsalt õli ei anna pinnale mustust ja vett tõrjuvat kaitset ja sellise põranda hooldamine peab olema palju tihedam kui õlivahatatud põranda oma. Nt kui kasutada õlivaha, siis hoolduse vajadus pikeneb ajaliselt just selle pärast, et vaha kiht (õli tungib puidupooridesse ja vaha katab poorid pealt, mis omakorda tekitab kaitsekihi) iga hooldusega kasvab peale ning järgmise hoolduse vajadus võib tekkida alles mitme aasta pärast.
- kuna ekspluatatsiooni käigus kulub just vaha kiht, siis kasutades hoolduseks ainult õli, võib tekkida oht, et põrand jääb laiguliseks ning õli ei pääse pooridesse, ei kuiva korralikult ära ja jääb pinnale.

5. Kui kaua peaks põranda lauaks sobiv toorik looduslikult kuivama, et sellest saaks valmistada kvaliteetset põrandalauda ? Soovitatav lauatooriku laius ja paksus? Kust oleks vastavat toodet võimalik Eestist osta ?
Õhukuiv puit: 15–25% (saavutatav välisõhus kuivatamisel). Eesti kliimatingimustes on soovitav kasutada põrandalaudu niiskusega 7-9%, kuna enamjaolt kõigub õhuniiskus 40-60% vahel. Puidu niiskuse
kohandumine õhuniiskusega vastavusse on vältimatu ja selle protsessi käigus tekivadki laudade vahele praod (puit oli liiga niiske) või põrand ajab end ülesse (puit oli liiga kuiv).

Puit on looduslik materjal. Üldiselt on pragude tekkimine talveperioodil vältimatu, kuid üsna palju saab mõjutada tekkivate pragude suurust, mis paremal juhul põrandal viibides eriti silma ei hakka kindlasti.
Kui aga praod on suuremad, on põhjus kas liiga toores puidus või kehvas põrandategijas. Kui vanasti võeti metsas puid maha vaid jaanuaris ja veebruaris, siis tänapäeval tehakse seda ka suvel. Seega võib puit elada veel 10–15 aastat, mis tähendab, et põrandalaud hakkab suvel kokku tõmbuma ja talvel paisuma. Seega on esimene samm hea puitpõranda saamiseks sobiva niiskussisaldusega laua valimine.

Selleks et puitpõranda niiskusliikumine oleks väiksem, peab põranda paigaldamisel laudade niiskus vastama ümbritseva keskkonna niiskusele. Puidul on nimelt omadus imada kuivana endasse ümbritsevast õhust niiskust, märjana aga niiskust välja anda. Teisisõnu, lauad peavad enne paigaldamist ühtlustuma ruumi kliimaga. Seepärast tuleb enne põranda paigaldamist ladustada selleks vajaminev materjal 10–15 päevaks paigaldatavasse ruumi, mis peaks olema köetav ja hästi ventileeritav.
Korralikest puitpõrandate müügisalongides tuleb kindlasti uurida müüjal, mis on pakutava puidu niiskus.

Mis puudutav soovitusliku laua laiust ja paksust, siis klassikalised mõõdud nt tammelaual paksus 20mm ja laius 100-240mm. Mida laiem laud, seda rohkem on tal „loodusliku jõud“ ja seda suurem on oht, et põranda hakkab nn mängima. Nagu varem oli mainitud, siis puit on looduslik materjal ning sellesse tuleb suhtuda arusaamisega, et põrand hakkabki mängima. Kui selline põrand võib tekitada ebameeldivusi ja rahulolematust, siis tasub paigaldada laudparkett mille mängimine on minimaliseeritud oma struktuuri poolest.

6. Milline laud oleks parim välisterrassi lauaks? Mis materjalist? Puidukaitsevahendiga töödeldud? Kui, siis millisega? Termotöödeldud?
Meie kliimatingimused on suhtelised karmid ja puiduvalik välistingimustesse sõltub paljudest asjaoludest. Kõige levinumad on immutatud puit, termopuit ning eksootilised puiduliigid (ipe, teak, cumaru jne).
Kuna terrass saab alati väga suurt koormust (vesi, mustus, lumi, päike), siis kindlasti tuleb arvestada asjaoluga, et puit vajab korrapäralist hooldust ehk siis 1-2 korda aastas töötlemist puidukaitsevahenditega. Meie soovitame kasutada õlisid, mis kaitsevad puitu seest- ja väljastpoolt. Õlide eelised on: niiskuskindel, ei kooru, ei pragune, ei kestenda, saab uuendada ilma, et peaks eelnevalt lihvima jne.

Otseselt öelda, et missugune puit paremini sobib ei ole võimalik, kuna ei tea täpselt soove ehk siis nt kas või värvitooni või siis eelarvet.
Nendele, kes ei soovi puitterrassi on võimalik tänapäeval paigaldada nn komposiitlauda, mida toodetakse saepurust ja vaigust. Selline laud ei vaja hooldust, tema eelised on stabiilsus ning värvimuutusi ei toimu, samas ka omab puidu ilu.

Eksootilistest puitudest on levinum IPE- vastupidav ilmastikule ja UV-kiirgusele, stabiilne ja eriti tugev.
Samuti väga oluline on teadmine et kui valite endale nt eksootilist puitu või midagi muud, siis karkass, millele ehitatakse terrass peab olema tehtud samas puiduliigist, muidu asi ei toimi.

Põrand on tehtud männilauast ja õlitooniks mahagon, kuid soov on põrand teha tumepruuniks. Kas põranda peab lihvima või saab ka kuidagi teisiti?
Kahjuks tuleb ette võtta lihvimine, kuna toonõli on puidupoorides ja uus toon ei pääse väga ligi ja tulemuseks võib olla laiguline ning väga ebaühlane pind.
Seega, vanad toonid tuleb maha lihvida ja seejärel kasutada meelepärast pinnaviimistlust!

Kumb variant on soojusjuhtivuse ja energiasäästlikkuse seisukohalt parem variant põrandakütte puhul, kas laminaat või puitparkett? Puitparkett on pea 2 x paksem kui laminaat, kas see ei taksita soojuse levikut ülemistesse kihtidesse ja õhku?
Soojusjuhtivuse poolest ja energiasäästlikkuse kohapealt põrandaküttel on parem kindlasti laminaatparkett, kuid reaalselt on need vahed üsna väikesed ja minimaalsed ning seda vahet ei tasuks põrandamaterjali valikul kindlasti väga tõsiselt võtta. Olulisem on jälgida põrandamaterjali kvaliteeti ja seda, et põrandakütet kasutatakse nõuetekohaselt.
Kuna puitpõrand elab samas kliimas kui meie, siis kütteperioodil on puitpõrand palju soojem ja mõnusam kui laminaat.

Kas naturaalpuit sobib kööki ja kui sobib, siis millist eelistada?
Loomulikult sobib kööki puitpõrand. Mis töötlusega, seda peate ise otsustama. Meie saame tuua plussid ja miinused: lakitud variant on vastupidavam, aga taastamine ja renoveerimine on töömahukas ehk siis kogu pinna lihvimine ja uuesti lakkimine. Õlivahatatud põrand on jällegi mugavam, saab renoveerida ja taastada (k.a teha kohtparandusi), kuid vajab hooldust, st perioodilist õlivahatamist. Õlivahaga kaetud põrandal on vett- ja mustust tõrjuv kaitse, mis omakorda sobib hästi köögipõrandale. Tuleb arvestada, et kõige suuremat koormust saavad köögis kraanikausi ja pliidi esine, neid kohti tuleb eriti hoolikalt jälgida ja õigel ajal hooldada.
Mis puitu valida, siis siin ei ole erilisi soovitusi. Vaadata, mis meeldib ja sobib sisekujundusega - see ongi siis Teie põrand. Okaspuit on pehmem ja kahjustused tekivad kergemini, kuid see ei tohiks olla takistuseks.
Seega valige meeldivam variant ning mõelge hoolikalt läbi, mis töötlus Teile sobib.

Kuivõrd palju olete oma töös kokkupuutunud ajalooliste põrandate restaureerimisega (nt mõisates)? Kas Eestis on üldse inimesi, kes oleks spetsialiseerunud just ajaloolistele põrandatele? Millised on esmased küsimused, millele tuleb vastus leida enne ühe väärtusliku ajaloolise põranda restaureerimist?
Oleme kokku puutunud ka ajalooliste põrandate restaureerimisega, kuid mitte palju. Vanade põrandate üles võtmist ja sama materjali tagasi paigaldust tuleb siiski väga vähe ette, eelkõige sellepärast, et see on aeganõudev ja väga kulukas töö ning selleks spetsialiseerunud inimesi on vähe ning tänapäevaste materjalidega on võimalik luua uus ja korralik, kuid hõngult ajalooline põrand ja seda soodsamalt kui vana restaureerides. Igapäevasem ajalooliste põrandate restaureerimine piirdub tvaliselt põrandate lihvimise ja mõnede laudade/lippide välja vahetamisega ja põrandale värske ilme andmisega.

Millist materjali soovitate, kui on soov ehitada puitpõrand põrandaküttega vannituppa?
Vannituppa soovitame paigaldada tiiki ehk Teak Marine laevatekipuitu. Teak Marini klassikalised mõõdud on: 10x70mm. Õhuke ja kitsas laud toimib väga kenasti, arvestades põrandakütet ja väga suurt õhuniiskuse kõikumist. Laudade vahele pannakse liimimass, mis annab puidule mängimisruumi ja märjana pole see puit ka libe. Teak Marini töödeldakse õlivahaga, põrand vajab perioodilist hooldusõlitust.
Oluline on teada, et põrand vajab professionaalset paigaldust ja kõige kindlam on osta materjal ning tellida paigaldust ühest firmast, kes annab garantii, et puit vannitoas ka toimib.