Puiduliikide ABC: millist puitu millisel otstarbel kasutada — plussid ja miinused



Puiduliikide ABC: millist puitu millisel otstarbel kasutada — plussid ja miinused
Foto: Sarah Dorweiler/Unsplash

Kui traditsiooniliselt on puidukasutus sõltunud regioonist ja kasvualast, siis viimaste aastakümnete jooksul on meile jõudnud massiliselt eksootilisi puiduliike. Nii ongi teinekord kööki tööpinda või põrandale parketti valides üsna keeruline millegi kasuks otsustada. Panime kokku lühikese leksikoni erinevatest puiduliikidest, nende levinumatest kasutusaladest ning eelistest ja puudustest.

Puit on üks kiiremini taastuvaid ressursse maailmas ja seeõttu kuulub talle ilma igasuguste liialdusteta nii ehitus- kui ka sisustusmaailma hinnatuima materjali tiitel. Peale selle, et puit on säästlik ja looduslik, hiilgab ta ka esteetilise välimuse ja vastupidavusega. Millist puitu kus kasutada?

Abahhipuu

Lääne-Aafrika abahhipuule on iseloomulik kollakas toon ja hästi nähtavad aastarõngad. Puit on pehme ja imab hästi niiskust. Seetõttu kipub abahh pikemal kokkupuutel niiskusega pehkima ja ehitusel on oluline tuulutusvõimalus. Kui konstruktsiooni aeg-ajalt põhjalikult tuulutada ja kuivatada, siis peab abahhipuit vastu isegi aastakümneid. Abahh kuulub haisupuuliste sugukonda, mistõttu pole toore puidu lõhn kuigi meeldiv. Kuivamisel kaotab puit õnneks oma aroomi. Abahhipuitu kasutatakse saunalaudade tegemiseks, tisleritööl, samuti vineeri- ja mööblitööstuses. Sellest toodetakse ka profiilliiste ning pildi- ja muid raame.

Seotud lood:

Akaatsia

Akaatsia puit on eriliselt vastupidav ja niiskuskindel, mis teeb temast soositud viimistlusmaterjali köökides ja vannitubades. Isegi viimistlemata puit peab väidetavalt vastu kuni 40 aastat. Samuti on ta vatupidav kriimustustele. Nagu ka mitmed teisedki puiduliigid, on akaatsia antibakteriaalne ning sobib seetõttu ideaalselt köögi tööpinnaks, millel toitu valmistada.

Loe veel

Bambus

Bambust peetakse õigusega üheks maailma enimkasutatavaks taimeks. Temast saab teha peaaegu kõike alates maitsvatest lõunasöökidest kuni sajameetriste sildadeni. Bambus on ülimalt popularne materjal ka siseviimistluses — näiteks saab bambusest toota suurepärast parketti. Bambusparkett on värvuselt enamasti helebeež või kollakas, ent olenevalt töötlusviisist võib tulemus olla ka karamellikarva. Struktuurilt on ta õrnakoeline ning kaunistatud peenete, veidi tumedamate pikitriipudega. Parketi muster toob välja ka bambuspuidu jätkukohad ehk ümmargused sõlmed. Traditsioonilised bambuskultuurid on Hiina, Jaapan ja India.
Bambus on äärmiselt vastupidav materjal, mida on näiteks Hiinas kasutatud raudteeliipritena. Peale suurte kasutamisvõimaluste ning heade omaduste on bambus ka maailma kõige kiiremini kasvav taim. Tema kasvurekord on erinevatel andmetel 91-125 cm ööpäevas. Seega on bambus väga kiiresti taastuv puiduliik. Kuigi bambus näeb välja õbluke nagu õlekõrs, on tema omadusi võrreldud terasega.

Foto: Unsplash

Haab

Et haab on rasketes ilmastikutingimustes eriliselt vastupidav materjal, kasutatakse teda kõige enam ehituses. Haavapuust valmivad nii palkmajad, saunad kui laastkatused. Samuti on haab populaarne materjal paberitööstuses. Haaval on kerge, pehme ja ühtlase tekstuuriga hele ja hästi töödeldav puit, mille pind kipub lihvimisel karvaseks jääma. Haavapuu suurimaks miinuseks on tema omadus üsna kiirelt halliks minna. Seetõttu vajab puit korralikku viimistlust.

Jalakas

Oma erakordse tugevuse ja paindumisvõime poolest tuntud jalakast valmistati varasemalt vibusid. Tänapäeval kasutatakse jalakast saadud puitu peamiselt laevaehituses, vähemal määral ka mööblitööstuses. Jalaka puhul toob peits esile väga huvitava puidumustri.

Kask

Ilus hele puit teeb kasest väga väärtusliku materjali, mis sobib ideaalselt nii siseviimistluseks kui ka toormaterjaliks mööblitööstuses. Kasest saab head vineeri ja samuti on ta sobiv põrandakate nii parketi kui ka põrandalauana. Aja jooksul kase peaaegu valge värv küll muutub, kuid selle kaunis struktuur püsib. Kasepuidul on ka negatiivseid omadusi — puidu ebakorrapärase ehituse tõttu on ta raskesti töödeldav ja mädaneb kiiresti. Seetõttu sobib kask rohkem siseruumidesse. Kuigi meil on kask kergesti kättesaadav ja küllaltki levinud, peetakse mujal maailmas heledat Euroopa kaske haruldaseks väärispuiduks.

Foto: ikea.com


Kuusk

Kuusk on Eesti metsades üks levinumaid puid, olleks ühtlasi üheks laialdasemaid kasutusvõimalusi pakkuvaks puiduliigiks. Kuuske tarvitatakse ehituspuiduks, mööbli tegemisel ja väga heade kõlaomaduste tõttu ka orelite, klaverite ja viiulite valmistamisel. Kuusk annab toorainet paberi, tehissiidi ja tsellofaani tootmiseks, veel tehakse kuusest puitplaate ja liipreid. Küttepuiduna on kuusk üsna väheväärtuslik. Et kuusk on kerge ja soodne materjal, on kuusk tuntud karkassipostide, sise- ja välisvoodrilaudade ning saunalaudiste tegemisel. Kuivanud kuusepuidu rakud on suletud ja puit neelab vähem niiskust kui näiteks männipuit. Kuuse miinuseks on rohked oksakohad ja vaigutaskud. Samas on praeguse aja üheks suurimaks sisustustrendiks just esile toodud oksakohtadega põrandalauad!

Mahagon

Mahagoni nimele lisandub sageli kasvukohamaa nimetus, näiteks Hispaania mahagon, Nigeeria mahagon, Ameerika mahagon. Viimast peetakse üheks troopika parimatest puiduliikidest. Mahagonist kasutatakse ära vaid lülipuit, mis on värskena roosakas või lõhevärvi ning muutub hiljem kuldse läikega punakaspruuniks. Puit on enamasti sirgkiulise struktuuriga, kõva, tihe ja raske. Niiskusmuutumise korral on puidu deformatsioonid väikesed. Mahagoni kasutatakse peamiselt mööblitööstuses, peentisleritoodete valmistamisel, treimis- ja nikerdustöödel, klaverite, raadiote ja mitmesuguste instrumentide valmistamisel, aga ka treppide ja põrandate ehituses. Punaka või pruuni värvusega Aafrika mahagoni puit on jämedama struktuuriga ja aastarõngad on selgelt eristatavad. Puidu kasutusalad on sarnased Ameerika mahagonile.

Mänd

Mänd on Eesti metsades kõige levinum puu. Ta armastab kasvada ka seal, kus ükski teine puu kehvade tingimuste tõttu kasvada ei suuda. Maltspuit on kollakasvalge värvusega, lülipuit roosakas kuni pruunikaspunane. Aja jooksul on männil kombeks ka pisut tumeneda. Männi puit on suhteliselt pehme ja hästi töödeldav, samas aga piisavalt tugev, et sobida ehitus- ja viimistlusmaterjaliks. Männist saab head ehitusmaterjali ja ilusa mustriga mööblit, põrandalaudu või vineeri. Männipuit lõheneb vähe, mistõttu seda kasutatakse palju akna- ja uksepiitade valmistamiseks ning kertopuu ja liimpuidu tootmiseks. Miinuseks on kehv mädanikukindlus. Samas võimaldab avatud rakuehitus männipuitu hästi immutada ja erinevate ainetega töödelduna on mänd ideaalseks välivoodrimaterjaliks.

Foto: ikea.fi

Pöök

Heleroosaka ja pruuni alatooniga pöök on Euroopas üks enam kasutatud puiduliike. Hinnatud on ta eelkõige peene ja ühtlase tekstuuri poolest, mis võimaldab puitu lihtsalt töödelda. Samas on pöök äärmiselt vastupidav kriimustustele ja keskmiselt vastupidav löökkoormusele.
Pööki kasutatakse mööbli, mänguasjade, tööriistavarte, muusikariistade, võitünnide, kastide, põrandate, uste, raskete konstruktsioonide ja merevaiade tegemiseks, samuti tisleritöös ning spooni ja vineeri valmistamiseks. Vastupidavuse ja suurepäraste viimistlusvõimaluste tõttu on pöök soositud materjal mööbli ja parkettide valmistamisel. Seevastu täispuidust põrandaks ei sobi see kuivamiskahanemise tõttu kuigi hästi. Põrandaküttega põrandatel ei soovitata pööki üldse kasutada.

Saar

Saarepuidule on iseloomulik kaunis puusüümuster ja vöödiline välimus. Isegi kui puidu pind on täiesti sile, võib saare jämedakoelise struktuuri tõttu jääda mulje, et pind on ebaühtlane.
Üsna kergesti kuivatatav saarepuit on raske ja kõva, isegi kõvem kui tamm. Puit on vastupidav nii tõmbele kui ka paindele, eriti hästi vastupidav on see aga löökkoormusele. Lõikejõude hästi ei talu.
Nii Euroopas kui ka Ameerikas kasvavat saart kasutatakse tisleritöödeks ning mööbli, parketi jms valmistamiseks. Välistingimustesse saar kuigi hästi ei sobi, kuna puit pole ilmastikukindel ja seda on raske immutada.
Saare miinuseks on ka kiudude ja kildude eraldumine. Lisaks kipub puit aja jooksul kolletuma.

Tamm

Tänu väga heale vastupidavusvõimele ja ilusale välimusele on tamm üks hinnatuimaid puiduliike. Puidu kvaliteet sõltub kasvukohast ja töötlemisest, kvaliteetne tamm on üsna kallis. Tamme puhul on veel tähelepanuväärne, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: tamme värvus muutub peaaegu mustaks, ilus muster tuleb veel paremini nähtavale ja puit muutub tihedaks ja kõvaks. Seetõttu kasutataksegi tamme näiteks paatide või sildade ehitamisel. Varem valmistati tammest sõjalaevu. Praegu valmistatakse tammest peamiselt mööbli, parketi ja vineeri tootmiseks. Kuulsad on ka tammepuust vaadid. Tamme kasutatakse tihti ka ehituses kuivatamata laua kujul. Tamme puudusteks on laineline kiud, mis muudab puidu töötlemise üsna keeruliseks. Lõiketöötlemine käigus lainelise kiu tõttu puit lõheneb ja killuneb. Vaja on väga teravaid ja häid tööriistu ning õiget tehnikat. Tammepuidule on iseloomulik ka kõrge parkhappesisaldus. Seepärast tuleks kindlasti teada, et rauda ega terast ei tohi liita tammest tehtud uste, põrandate jt tammepuidust toodetega, kuna puidu hape võib tekitada roostet ja see kahjustab omakorda puidu värvi.

Foto: miragefloors.com

Tiik

Tiikpuud peetakse tema haruldase ilu ja erilise vastupidavuse tõttu kõikide puiduliikide kuningaks. Tiik on oma värvuselt peale kuivamist tumepruun, läbikumavate mustade triipudega. Dekoratiivse ehitusega puitu iseloomustab ka rasvane läige, mis tuleneb puidu õlisisaldusest. Tänu õli- ja ränisisaldusele on puit konserveeriva toimega, ülimalt vastupidav ja kulumiskindel. Väga heade ilmastikutingimuste tõttu leiab tiigipuu laialdast kasutust välistingimustes — laevanduses, sildade ehituses, aiamööbli, välisuste, akende ja põrandate tootmises. Samuti talub tiik hästi kuumust ja temperatuuri kõikumisi, ei pragune ega paindu. Tänu oma headele omadustele ja ilusale välimusele on tiikpuu hinnatud ja armastatud materjal ka mööblidisainerite hulgas.

Foto: roxyklassik.dk


Vaher

Ameerika vaher ehk suhkruvaher on kõige väärtuslikum vahtraliik. Selle puit ei sobi aga välistingimustesse oma madala mädanemiskindluse tõttu. Euroopa vahtra puit ei ole nii kõva ega löögikindel kui Ameerika vahtra puit — seetõttu tasuks parketi hankimisel uurida, millise vahtraliigiga on tegu. Kuigi vaher on küllaltki kergesti töödeldav puit, on vahtra puhul kindlasti vaja naelte ja kruvide jaoks augud ette puurida.

LOE LISAKS:

Puit koduses interjööris on kaunis ja aegumatu lahendus

Puitviimistlus toob magamistuppa rahu ja hubasust

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MOODSA KODU TOP

Viimased uudised