Paehalli majja loodud kaarjate akendega rõõmsavärviline kodu
Kädi (28), PR- ja üritusturundusfirma Kuraator juht, ning Kaarel (29), disainiagentuuri AKU partner ja graafiline disainer, on loonud siia kodu. Muretult räägivad nad, kuidas see valmis ja miks just selline sai.
Aastal 1890 ehitati siia haigla, veel sada aastat hiljem tegutses hoone büroona, nüüd aga rõõmsailmelise elamuna. 96ruutmeetrises kodus on kolm tuba: avatud planeeringuga köök-elutuba, magamistuba ja labor. Olgu öeldud, et laboris sai alguse meestele mõeldud looduskosmeetikasari Tuul, mille noored koos lõid. Tootevalikusse kuuluvad habemeõlid, näoveed ja huulepumatid. Elutoa ja teiste ruumide vahele mahub veel kodukontor.
Alguses oli kõnealusel pinnal ilmetu ripplaega büroo. Ehitaja tahtis kõik vana asendada: aknad, uksed, radiaatorid jm. Kädi ja Kaarel teadsid täpselt, mida soovivad — taastada võimalikult palju. Nõnda jäigi alles kõik ja rohkemgi veel. Alustuseks sai eemaldatud ripplagi, millega tuli päris palju juurde kõrgust ja avarust. Muljet avaldavad leiud ootasid aga ees. Tellissein, paekivisein, siseaken magamistoa ja kodukontori vahel, kaarjad aknad, uksevõlv ja seinanišid — kõik need pärlid olid kipsi taha peidetud.
Elamise kujundamiseks vaatasid Kädi ja Kaarel päris palju Skandinaavia stiilis inspiratsioonipilte, aga kuidagi läks nõnda, et üks värv viis teiseni ja värvidest siin nüüd puudust ei ole. Vaid magamistuba on värvivaba — nimelt on naise soovil magamistuba must kui öö, sest magada on ju vaja. Akende ette on pandud topeltkangaga kardinad, et oleks pime nagu koopas.
Kodu valmis kahe kuuga, sest peremehel olid tehtud väga detailsed joonised ja kavandid, mis ja kuhu läheb. Muidugi ületati ka eelarvet, nagu ikka ehitamise puhul minema kipub. Seinad, mis oli plaanitud üle võõbata, said katteks lubikrohvi. Põrandaid katab tammelaud. Naturaalne puitpõrand oli kindel soov, et ei peaks paigaldama põrandakütet ja oleks mõnus paljajalu käia. Külma vastu aitab nelja päevaga ehitatud imekaunis kamin (www.robert.ee). Ühe täiega küttes jagub sooja pooleteiseks päevaks.
Korterisse sisenedes satub kõigepealt klaasist kuubi sisse, mis täidab koridori aset, kuid on osa avatud ruumist. Elutoas ja köögis tervitavad rõõmsad värvid. Kuigi mööblit, lampe ja muid sisustuselemente vaadates võib esmapilgul jääda mulje, et kõik on puhas disain, siis tegelikult sellesse väga palju panustatud pole. Igaüks ei jõua ju osta Tom Dixoni lampi või Eero Aarnio tooli. Kädi sõnul peitub nende jaoks väärtus muudes asjades: enda tehtud diivanikatted, vanavanematelt saadud nõud, sõprade tehtu. Materjalidest on Kädile südamelähedased lina, puuvill ja vill.
Näiteks valmistas naise isa värvikasse vannituppa rätikuhoidja titevoodivõrest.
Suurem osa mööblist on ostetud Ikeast, köögitoolid on tellitud Londonist, lambid e-poodidest — ja nende peale pole kulutatud disainiklassika suurusjärgus hinda. On ka eritellimust: köögimööbel, esikukuup, riiulid orvades ja magamistoakapid firmalt Nööbel.
Omaette lõbus lugu oli elutoas asuvate seinaniššidega. Alguses oli seal sirge sein, ja et see liiga kõledalt ei mõjuks, plaaniti täita kõik kunstiga. Silma oli jäänud üks maal — küll kallis, ent meeldis väga. Maalil oli veel teinegi huviline, kuid viimasel hetkel sai Kaarel kaubale, et pilt tuleb ikka nende koju. Just siis, kui käed löödud, avastas ehitaja, et sein polegi nii sirge — välja tulid kaunid kaarjad nišid. Seega läks maal ikka teisele omanikule.
Kuid kodumaist kunsti leiab seintel ikka, peamiselt sõprade loodut. Unistuseks on Kaido Ole teos, aga seni ajab läbi ka kunstniku näituseplakatiga, mis on plaanis ära raamida ja seinale riputada — kunst omaette.
Riiulitel on koha leidnud palju emotsionaalse väärtusega ja reisidelt kaasa toodud esemeid. Siin on kodu saanud meened Aafrikast, Indiast, Pariisist ja Barcelonast.
Uksevõlvi sisse elutoa ja kodukontori vahel on plaanis panna kiik — eelmises kodus oli samuti nii. Teise variandina unistab Kädi sinna riputada hoopis helmekardinad. Kogu selle virvarri on noored väga õnnestunult kokku kõlama pannud.
Lugu ilmus esimest korda Moodne kodu veebruarinumbris Eesti Ekspressi lisaväljaandes 23. veebruaril 2016.
