NÕUANNE: Kas kogukas puupliit või ahi väärib säilitamist?
K-rauta kütte ja ventilatsiooni tootejuht Toomas Karuks soovitab maja renoveerimise käigus kaaluda vana ja uue küttelahenduse kombineerimist ning ahjule ja puupliidile uue võimaluse andmist.
Vana küttekolde puhul tuleb esmalt hinnata selle seisukorda. Enamasti on renoveerimine soodsam kui uue rajamine, aga mitte alati. Kui toekas ahi või puupliit on hästi säilinud ning ootuspärase ilmega, siis on soovitatav see renoveerida. Näiteks vanale pliidile saab osta uue pliidisüdamiku, mida müükase ka komplektis praeahjudega. Neid valmistatakse siinsamas Eestis, kus tootjad on arvestanud meil levinud vanade pliitide standardmõõtudega ning pottseppade nõuannetega. Südamiku vahetus pole keeruline, küll aga must töö, sest kogu vana pliidikolle tuleb korralikult puhastada ja alles siis uus sisu sisse panna. Vana ja uue kombinatsioon näeb enamasti väga efektne välja.
Kui vanast ahjust on kivid välja kukkunud või lagunenud, siis tuleb ahi renoveerimiseks lahti võtta. Tihti on selles faasis mõistlikum ehitada juba uus ahi. Kui vana kütteaset ei renoveerita, võib selle asemele ehitada puuküttega savitellistest soojasalvestava ahju või paigaldada keskküttepliidi, mille kasuks räägib enamasti nii kasutusmugavus, ökonoomsemad materjalid kui ka ilusam välimus. Ahjust või puupliidist sootuks loobumist soovitaks ilmselt vaid puhul kui ruumikitsikus on väga suur või põrand ahju enam ei kanna. Üldiselt on puuküte ka tehnika- ja digilahenduste ajastul nii üks soodsamaid kütteliike kui ka mõnusa kodusoojuse looja.
Õige ahi hoiab toasooja mitu päeva
Kui ahi jääb maja peamiseks kütteallikaks, siis on võimalik valida kamin-ahju, soojust salvestava ahju ning pliidi vahel. Kamin-ahi hoiab sooja 12-24 tundi ning salvestav ahi 24-36 tundi. Ahju saab lasta ehitada pottsepal või osta poest valmis kujul. Ise ahju omal äranägemisel ehitama hakata ei tohi, see töö tuleb jätta professionaalidele. Valmis kolde miinuseks on küll kõrgem hind, kuid plusspoolele saab paigutada pika ja reaalselt kehtiva garantii ning ilusa ja ootuspärase viimistluse.
Kõige suurema kasuteguriga on massiivsed põhjamaised ahjud, mis akumuleerivad kivimassi kuumust ning püsivad pärast kütmist soojana kaks kuni kolm ööpäeva. Kogukas ahi eraldab sooja pikemalt ja ühtlasemalt kui väike ahi ning on võimeline kütma kogu maja. Kuna ahi peab taluma suuri temperatuurikõikumisi, siis peab küttekolde materjal olema kvaliteetne. Sellise ahju soojasalvestuse tagab piisavas mahus ja sisustusega sobivas toonis savitellistest kivimass. Igal plussil on siiski ka oma miinuspool — massiivsed kiviahjud on kõrge hinnaga ning nõuavad sobivat ja kandvat aluspõhja ehk päris igale põrandale need ei sobi.
Pliit on vana kodu süda
Lisaks sooja salvestavale ahjule, hoiab toa soojana ka traditsiooniline puupliit või keskküttepliit. Neid võib kasutada kas ainult kütmiseks või ka söögivalmistamiseks. Keskküttepliit on tänapäevane lahendus, mis kütab vesiradiaatoreid ning tarbevett ning toimib sisuliselt klassikalise keskküttena. Sellise pliidiga saab kütta ära väiksema maja ehk kuni 150 ruutmeetrit. Kui keskküttsüsteemiga ühendada akumuleeriv paak, siis püsivad radiaatorid soojana ka pärast pliidi kütmise lõpetamist.
Samas võib uuesti üles ehitada ka traditsioonilise vana puupliidi, mis mõjub eriti šikilt vanas maamajas või viiekümnendate hõngus renoveeritud linnakodus. Töö võib ette võtta ka ise, aga algajatel on soovitav pliidi ehitamisel kaasata professionaale, kes oskavad kõigi nüanssidega arvestada. Kui pliit juba kord ehitatud on, siis tasub seda lisaks disaini- ja kütteelemendina kasutamisele rakendada ka toidutegemiseks, sest puupliidi ahjus küpsetatud leib ja kook on hoopis teise maistega kui elektriahjus valminu.
Kamina saab panna kodu kütma
Meie esivanemad küttekaminaid ei tundnud. See on tänapäevane leiutis, mille üheks eesmärgiks on olla oluline osa kodu sisustusest. Teisalt on müügil palju praktilist väärtust omavaid kaminaid, mis annavad sooja nii kütmise ajal kui pakuvad ka sooja salvestamise võimalust.
Ahjuga võrreldes on kamin enamasti palju kergem, seda saab paigaldata ka näiteks puumaja teisele korrusele. Kaminat valides peab alustama otsusest, millist otstarvet kamin lisaks silmailule täitma hakkab. Kuna kaminate hinnad erinevad nagu öö ja päev, siis on tähtis läbi mõelda kõik detailid — köetav pind, kasutusmugavus, kaasnevad kulud, pakutav garantii ning ootused välimusele.
Lihtsad malmist kaminad annavad kiiresti sooja, on vastupidavad ning hinnalt soodsad. Kui on soov kütta kogu maja, siis võib kasutada kaminasüdamikule rajatud õhk- või vesiküttekaminat.
Olenemata küttekoldest tuleks enne talve tulekut iga ahiküttega maja omanik laskma koldeid kontrollida. Hoolduse vajalikkus sõltub kasutamise sagedusest, enamasti tehakse seda enne kütteperioodi algust, aga mõnikord on tarvis lõõre ja korstnaid puhastada sagedamini. Kõige olulisem on eemaldada nii koldest kui lõõridest pigi ja tahm, sest mõlemad on väga tuleohtlikud nii küttekolde kui korstnate seisukohast. Tahmapõlenguid soodustab liigne paberiprahi põletamine, seega võiks tule süütamisel ajalehe abi pigem vältida. Kamina ja ahju kütmiseks on soovitatav kasutada lehtpuud, mis ei loobi sädemeid ja tahmab vähem.
