"20 prantsuse disainiikooni" esitleb prantsuse disainerite sümbolteoseid ja näitab nende oskust nii purustada kui ka ümber mõtestada kinnistunud dogmasid, kohanduda oma ajastuga või näha ette tulevikutrende, unustamata seejuures disainiobjektide tähtsaid väärtusi, nagu kasutusmugavus, köitvus ning uudsus.

Prantsuse disaini vaadeldakse siin läbi ikoonistaatuse, kultuseseme positsiooni. Näitus üritab seada küsimärgi alla selle, millist positsiooni omab objekti väline kuju disainimaailmas, kus see on hetkel tähtsam kui kunagi varem, teisalt aga selle, millist positsiooni omab see laiemalt terves lääne ühiskonnas. Mis teeb objektist ikooni? Kas ajalugu, kaubanduslik edu, maine või rahva omaksvõtt ja avalik tunnustus? Ilmselt kõik need korraga. Lisaks kahtlemata ka objekti võime jätta sümboolne ja visuaalne jälg oma ajastusse, tõugates kasutusväärtuse hetkeks tagaplaanile. "Me ei küsi, kas objekt on kasulik ja hea, vaid otsime temas võimet peegeldada ümbritsevat maailma ja ajastut ning esemete kohta selles maailmas", väidavad disainikriitikud Claire Fayolle ja Chloé Braunstein. Võimalik, et näitusel olev Philippe Starcki sidrunipress Juicy Salif on ühtlasi nii skulptuur kui ka tarbeese. Nende tootja Alessi soovitab lausa selle kuldseid versioone, mis toodeti 2000. aastal limiteeritud väljalaskena, hoida pigem riiulil kui tarbeesemena kasutada.

Eksponeeritud on paarkümmend eset, mis moel või teisel on mõjutanud nii prantsuse argikultuuri ja arusaama disainist kui jõudnud rahvusvahelisele areenile ja kujundanud omakorda arusaama prantsuse disainist.

"20 prantsuse disainiikooni" kutsub avastama prantsuse disainimaastikku ning seal leiduvaid parimaid disainipärle alates tarbeesemetest ja disainerite lemmikobjektidest, nagu toolid, sisekujunduselementide ja sõiduvahenditeni välja. Näitus tutvustab prantsuse kujunduskunsti võtmeobjekte 1920. aastatest uue sajandi alguseni.

Mõned siin näitusel välja toodud esemed on saavutanud lausa müüdi staatuse, kui kasutada Roland Barthes’i definitsiooni, ja leidnud oma koha prantslaste kollektiivses mälus. Igal juhul on need objektid prantslastele ääretult tuttavad ja toovad neis esile äratundmisrõõmu kus iganes nad neid ka ei kohtaks. Loodame, et näitus pakub teile avastamisrõõmu ja võimaldab mõista, miks need objektid prantslastele nii olulised on.

Nimekiri esemetest, mis näitusel näha:

Lamamistool B306 (LC4)
Charlotte Perriand, Le Corbusier, Pierre Jeanneret
Thonet & Embru – 1928 / Cassina – 1980

Tool Standard
Jean Prouvé
Vitra 1934 – 2002

Pastakas BIC
Marcel Bich
1952

Kolmeharuline lamp
Serge Mouille
1953

Kiirkeedupott
Seb
1953

Lamamistool Djinn
Olivier Mourgue
1964

Tool Ribbon
Pierre Paulin
Artifort – 1966/2007

Taburet TamTam
Henry Massonnet
Branex – 1968

Concorde’i makett
1967

Käekell La Mach
Roger Tallon
1974

Diivan Togo
Michel Ducaroy
1973

Sidrunipress Juicy Salif
Philippe Starck
Alessi – 1990

Perrier’ klaas
Martin Szekely
Perrier – 1996

Tool La Marie
Philippe Starck
Kartell – 1998

Vikerkaaretool
Patrick Norguet
Cappellini – 2000

Tool A Tolix
Xavier Pauchard
1927

Taburet Bubu
Philippe Starck
3 Suisses – 1991 / XO – 1996

Ruumiliigendussüsteem Algues
Ronan ja Erwan Bouroullec
Vitra – 2004

E-Solex
Jean-Pierre Bansard
2005

Must Harcourt’i pokaal
Philippe Starck
Kollektsioon „Darksideˮ, Baccarat – 2005

Sõiduauto Citroën C3 Pluriel
Citroën – 2002

Näituse on koostanud Cédric Morisset ja Hélene Convert.

Toetajad: Ligne Roset Tallinn (Daydream OÜ), Veho Eesti AS, Prike AS, Intera AS
Näitus toimub koostöös Prantsuse Instituudiga Eestis kultuurifestivali Accord 2015 raames. Prantsuse kultuurifestivali Accord 2015 peasponsor on Saint Gobain Estonia SE