Energia kohta on väga palju teooriaid ja legende — osasid neist teadus kinnitab, teisi jälle mitte. Kuidas seletada kodu energiat?
Kodu energia on üldine sõnastus, kuhu kuulub kogu meie vaimne ja füüsiline energiategur. Nähtamatute ja käega mittekatsutavate energiamõjutuste kohta on väga vähe teaduslikke uuringuid tehtud. Üheks põhjuseks on see, et selliste uuringute kajastamiseks on vaja leida raha, kuid tihti see uuring ju otsest majanduslikku kasu ei too. Läti teadlased on näiteks püüdnud “anomaalsetes” kohtades juurvilju kasvatada ja uurinud nende süsivesikusisaldust, mis oli tunduvalt madalam kui soodsatel kasvualadel.

Millist mõju avaldavad inimesele veesooned või Hartmanni võrgud?

Veesooni ja Hartmanni võrke on uurinud põhjalikult geobioloogia, mis räägib maa negatiivsetest mõjudest. Maapinna sisemuset tulevate energiate mõju oskasid arvestada juba meie esivanemad talude rajamisel või põllumaade kasutuselevõtul. Siis jälgiti lihtsalt taimestiku terviklikkust ja mitmekesisust ning kui mõni puu kasvas tahtlikult viltu, siis tekkis küsimus — miks puu nii toimetab? Kui sellel taimel on raske otse sirguda, siis on seal mingi loodusest tingitud energia, mis teda mõjutab. Et inimene mõistaks neid mõjusi ka läbi keha tunnetada, võeti abiks “nõiavits”, mille abil välja selgitada kohad, kus ei ole hea ei inimesel ega taimel kasvada. Hartmanni võrguks nimetatakse geomagneetilist globaalset võrgustikku ümber Maa, mis ulatub kõrgematesse atmosfääri kihtidesse. Hartmanni võrgu seinte ristumiskohad on tervisele väga ohtlikud, sest seal on kiirgusväli väga suur. Sellistesse ristumiskohad on lühiajaliselt head vaimsed keskused ja mediteerimiskohad, kuid pikemal viibimisel kahjustavad nad inimese organismi. Võin oma praktilistele kogemustele tuginedes julgelt öelda, et füüsiliste haiguste — eriti korduvate ja krooniliste haiguste tekitajateks on meile mittesobilikud kosmilised- ja maaenergia väljad. Lisaks neile ümbritsevad meid tehnilised kiirgused, mis omakorda lõhuvad meie kehasid ja meeli velgi rohkem.

Kuidas ära tunda, kui koduse energeetikaga ei ole kõik korras?

Minu poole on pöördunud inimesed, kui neil tekivad kroonilised või korduvad haiguste sümptomid. Kui inimene tunneb, et tema psüühiline ja füüsiline keha on pideva pinge ja surve all, esineb pidev väsimus või ka unetus, võib olla põhjus kodu asukohas. Tihti nõustan ka inimesi juba ette enne kodu ostmist, et võimalikke probleeme vältida. Kõige suurem oht on just uute ehitiste puhul linnades. Tihti rajatakse korterelamuid tühjaele kohtadele, kuhu inimkeha ei soovinud varem elama minna ja mis ei sobinud tema kehale ja vaimule. Näiteks Õismäe asub vanade soopinna mõjude alas, kus seisva vee mõju ala on suur. Sama kehtib ka Peetri küla Ülemiste järve äärse ala kohta. Nendes asumites olen pidanud tihti inimestele nõu andma.

Millised faktorid veel meie elukvaliteeti mõjutavad ja mida saame ise oma koduse energia parandamiseks ära teha?

Elukvaliteeti mõjutavad lisaks ka koha minevikuga seotud sündmused ja energiad. Me kõik jätame oma jälje kohavälja. Kui selliseid mälestusi kuhjub palju, siis on ka vaimne väsimus kiire tulema. Selleks olen oma kodulehel avanud eraldi peatüki kodu psüühiliste mõjude kohta ja kirjeldan, kuidas negatiivseid mõjusid vähendada. Suuremat energeetilist puhastust soovitan teha aastas paar korda. Kindlasti on see vajalik enne uude elukohta kolimist, enne remonti ja kindlasti ka siis, kui lahkute igavesti sellest kohaväljast, et mitte jätta oma pere energeetikat teistele. Samuti on puhatusrituaal soovitav uude kohta tööle minnes ja vana töökohast ära kolimisel. Puhastusrituaalides kasutatakse korraga kõiki looduslikke elemente, kergemate rituaalide puhul piisab viirukitest, küünalde põletamisest, äädikaveega piserdamisest või soola põrandale asetamisest.

  • Uurisime ka Tartu Ülikooli Füüsika Institituudi direktorilt, prof Jaak Kikaselt, mida arvab tema geobioloogiast ja kuidas teadus seda kommenteerib?

Jaak Kikas: Praegu pean tõdema, et selles vallas tehtud tähelepanekutega pole kaasnenud mingit olulist teaduslikku edasiminekut. Empiirilist materjali pole õnnestunud integreerida üldtunnustatud ja hästi kontrollitud teaduslike paradigmadega ega pole see ka ise viinud mingitele teaduslikele läbimurretele. Põhjuseid selleks võib olla seinast seina. Üks võimalus, et „kott ongi tühi“ ja tegemist on eksituste, enesepettuse või pettusega. Teisalt arvamus, et empiiriliste tähelduste madal teaduslik kvaliteet (puudulik metoodika) või meie võimetus arendada adekvaatseid mudeleid pole võimaldanud enamat.

LOE LISAKS: