Ruumikas südalinnakorter on selle omanikele n-ö teiseks koduks, kus peatutakse pealinnas tööasju ajades või nädalavahetustel kultuurielu nautides. See asjaolu andis paljuski ette võtme, kuidas interjöörile läheneda: kujundus pidi tulema selge ja rahulik, mitte millegagi üle pakkuv. Iga ruum korteris on mõeldud mugavaks ja muretuks äraolemiseks — siin on olemas kõik selleks vajalik, kuid ei midagi üleliigset. Puhtad pinnad ja vaoshoitud värvivalik rõhutavad konkreetset, minimalistlikku ning mõneti luksushotellilikult universaalset ruumimuljet.

Köögimööbli disainis on kombineeritud valget kõrgläiget ja roostevaba terast.


Kuna juba eelmised omanikud olid sisekujundusse korralikult panustanud, polnud vajadust kõiki olemasolevaid lahendusi muutma hakata. Paika jäid naturaalsed tammepõrandad, vannitoad, Arclinea köögimööbel ning sisseehitatud kapid ja garderoobid.

Kõrgete kapiuste taha jäävad sisseehitatud garderoobid, mis rõhutavad puhast ja rahulikku ruumimuljet.

Valgusest pakatav elutuba

Rotermanni kvartali kõigile uutele linnamajadele omaselt on siingi korteris palju kõrgeid aknaid, rõdusid ja põhiplaanis huvitavat geomeetriat. Neljatoalises korteris on kaarseinu, huvitavaid soppe ning pisut ebastandardse kujuga tube.

Korteri uhkeim ruum on avarusest ja valgusest pakatav elutuba, mis oma üheteistkümne maast laeni kõrguva kaaraknaga mõjub tõeliselt suurlinlikult. Napp, kuid väärikas ja kvaliteetne sisustus laseb mõjule pääseda ruumil endal ning akendest avanevatel kaunitel vaadetel.

Elutoa sisustus keskendub lõõgastava atmosfääri loomisele: Vibieffe mugavatel diivanitel istudes saab nautida kaminatuld, vaadata televiisorit või niisama puhata; Arclinea õhulise köögisaare ja -laua ümber mahub seltskond mõnusalt toimetama ning õhtustama.

Sisearhitekt on sümpaatselt — puhta ja tervikliku mahuna — lahendanud elutoas oleva kamina- ja televiisoriseina. Spoonpaneelidega kaetud seinaplokk sündis tegelikult praktilisest vajadusest: see peidab enda taga kommunikatsioone ja tehnosõlmi. “Üksik, tehnikat täis seinajupp tuli ruumis visuaalselt ära kaotada ja sellega oli omajagu peamurdmist,” meenutab Mari Koger. “Kõik läks kenasti paika, kui puidust mahuga samale joonele sai kavandatud sisseehitatud kaminaga sein. Ära kadus vajadus televiisorilaua, riiulite või eraldiseisva kamina järele. Ühtne ja terviklik lahendus töötab siin paremini.”

Loe edasi ajakirja Diivan novembrinumbris või telli ajakiri SIIT.