Meenutame nõukogudeaegsest mööblidisaini — tikkjalgadest sektsioonkapini

Uue ja vana kokkusobitamine ning möödunud kümnendite disainiikoone imiteeriv retromööbel on jätkuvalt moes. 1950ndate disainile omased vormid ja peened tikkjalad on haaranud vankumatu positsiooni viimaste aastate mööblitootmises ja tundub, et retro on tulnud, et jääda. Noppisime välja mõned näited 1960.-1980. aastate nõukogude perioodi mööblidisainist.

Kui enamikku sama perioodi skandinaavia mööblist iseloomustab peen meistritöö, väärispuit ja kõrge kvaliteet, siis ebaühtlase kvaliteediga nõukogudeaegne mööbel tekitab paljudel siiani judinaid. Siiski on mitmete tollaste mööblitükkide taga head ja kohalikud disainerid ja nii mõnigi ese väärib kohta kaasaegses interjööris. Vaata järgi, mida erinevatel kümnenditel toodeti!

Ka raudse eesriide taga toimiv mööblitööstus oli mõjutatud möödunud sajandi keskpaiga modernismist ja eeskuju võeti lääne mööblidisainist. Kuigi tähelepanuväärsemad mööblikujundused valmisid konstruktorite käe all eriprojektidena avalike hoonete või jõukamate tellijate tarbeks, levitati oma kujundusi ka mööbliettevõtetes.

Kümnendi esimese poole mööblidisaini iseloomustab 1950ndatel moodi tulnud hele peitsimata puit ja kergete tikkjalgade trend, mis väljendus nii kummutite, kappide, laudade, toolide kui ka diivanite disainis. Eriti popiks said Viisnurga raadio- ja telerilauad. Kümnendi teise poole vallutasid lihtsad geomeetrilised vormid ning pisut raskepärasena mõjuv mööbel. Revolutsiooni tegi ka Standardi eksperimentaalvabrikus tootmisse tulnud kokkupandav mööbel. Eriti ihaldusväärne mööbliese oli tume, paksu lakikihi alla uputatud sekstsioonkapp, mis oli tollase moodsa kodu kohustuslikuks elemendiks ja staatuse sümboliks. Populaarsed olid ka pisikestesse korteritesse sisseehitatud kapid.

Eesti kujunes 1960ndatel eesrindlikuks disainimaaks ning Standardi toodang jõudis tihti üleliidulistele konkurssidele. Väikses tiraažis disainimööblit tootis tollal Kunstitoodete Kombinaat (B. Tomberg, L. Arike, V. Tamm jt.).

Fotod 3x: Pärnu Muuseum, mööblikombinaadi Viisnurk toodang

Foto: standard.ee

1970ndate algus tõi mööblidisaini hipiajastule omased kirkad värvid ja geomeetria. Samas tingis julget koloriiti ja suuremat eksperimentaalsust ka väärisvineeri defitsiit. Möödunud kümnendist jäi kumama skandinaavialik stiil, mis segunes uuele ajale omase popstiiliga. Hiljem tõusid esile ka pruunid ja maalähedased, kuid jõulised toonid ja robustsed, geomeetrilised vormid.

1970ndate mööblikujunduses oli esindatud kaks peamist suunda — massi- ja esindusdisain. Konstrueerimisbüroode mööblikujundajate ideed jõudsid sel kümnendil masstootmisse vähem ja selle kõrval hoogustus jõukamale tellijale mõeldud unikaaldisain. Nii Kooperaatoris kui ka ARS-is toodeti väiksemas mahus erikujundusi ja disainmööblit, mille kvaliteet oli masstoodangust oluliselt parem. Siiski toodeti Standardi all ka nimekate autorite Maile Grünbergi ja Juta Lemberi konstrueeritud mööblit.

Fotod 2x: Standard

Fotod 2x: Pärnu Muuseum, mööblikombinaadi Viisnurk toodang

1970ndate lõpuaastaid ja 1980ndaid iseloomustab suur huvi ajaloolise mööbli vastu. Inspiratsiooni ammutati nii kadunud mõisate interjööridest, talupojamööblist, funktsionalismist, art deco’st kui ka teistest varasematest stiilidest ja ilmingutest. Disainis katsetati originaalseid ja julgeid vorme ning ebatavalisi materjale. Kümnendit iseloomustab ka materjalide halb kättesaadavus. Defitsiit jättis siinsete disainerite grandioossemad ideed konkursitöödeks või unikaalloominguks ja kodudes valitses enamasti ilmetu sisustus.

Fotod 2x: Standard

Foto: Tallinna Disainiöö Festival — Jüri Kermiku disaintööl “Origami” 1980. aastate lõpust

• Kui sinulgi on kodus, vanematel, vanavanematel või tuttaval säilinud autentset nõukogudeaegset interjööri, siis saada meile sellest pildid märgusõnaga "nõukogudeaegne" aadressil [e-mail].

LOE VEEL: Luksuslikud kodud 100 aastat tagasi — vaata Eesti mõisate ajaloolisi interjööre!