LUUBI ALL: millest on valmistatud mööblimaterjalid?

Shutterstock

Inglise rahvalaulu järgi on tüdrukud tehtud suhkrust ja maasikavahust, poisid aga tiigrist ja konnast ja kutsikahännast... Millest on aga tehtud mööbel meie kodus? Mis materjalid on MDF, PLP, PKP, laminaat, melamiin ja vineer? Mööbli valmistamisel kasutatakse ka spooni ja servaliiste. Heidame neile pilgu!

Täispuit on naturaalne ja tänuväärne ehitusmaterjal. Täispuidust, aga ka liimpuidust mööbel koosneb niiskuskindla liimiga kokku liimitud erineva suurusega puidu tükkidest. Viimistlemiseks kasutatakse peamiselt õli, lakki või värvi.

Okaspuidust mööbel on kõige levinum, aga oma omadustelt on ta ka kõige hapram, väga vastuvõtlik kriimustustele ja erinevatele vigastustele. Lehtpuumööbel on oluliselt vastupidavam, aga sellevõrra ka kallim.

Vineer on kihiline materjal, mis valmistatakse õhukeste puitlehtede (spoonilehtede) kokkuliimimise teel (vineeri paksus on 4–50 mm). Tänu lisatud liimile ja üksteise suhtes kiudude suunaga risti asetsevatele spoonilehtedele on vineer eriti tugevus materjal. Võrdlemisi loodussõbralik materjal, mida kasutatakse peamiselt kontori- ja esikumööbli valmistamisel.

Melamiin on vaiguga immutatud paber (paksusega u 0,2 mm), millega mööbliplaat kaetakse. Tegu on sünteetilise materjaliga, mida nimetatakse sageli kunstspooniks. Melamineeritud puitlaastplaat saadakse termokõvastuva vaiguga immutatud paberi pressimisel plaadi pinnale kõrge temperatuuri ja survega. See on tugev materjal, mis võib väga edukalt jäljendada naturaalset spooni, olles seejuures tunduvalt odavam. Dekoorpaberite valik on väga lai, enam levinud on naturaalse puidu imitatsiooniga variandid (nt pöök, kask), valge, hall. Melamiinplaati kasutatakse mööblitööstuses peamiselt kapi korpuste ja uste valmistamisel (näiteks köögimööbel, bürookapid).

Laminaat on immutatud paberi kihist koosnev pinnakattematerjal. Paber on kõrge surve all kokku surutud ning nii saadakse hea temperatuuritaluvusega materjal. Laminaadile trükitakse tihtipeale erinevat puitimitatsiooni, mistõttu see on odavam kui spoon, kuid jätab mööblist väga tehisliku mulje. Töölauaplaatide valmistamisel kasutatakse peamiselt rull-laminaati paksusega 0,6 mm, söökla- ja koolimööbli ning teistel juhtudel, kus nõudmised lauaplaadile veel suuremad, tarvitatakse kõrgsurvelaminaati paksusega 0,8 mm. Momendil kasutusel olev laminaatide-melamiini terminoloogia on küll tinglikult kokku lepitud, kuid sisuliselt on segadus suur. Näiteks kõrgsurvelaminaadi pealiskiht on ka melamiin-formaldehüüdvaiguga immutatud paber ja melamiin terminina tähistab üht keemilist kristallilist ainet, mida kasutatakse vastava vaigu sünteesil jne.

Puitlaastplaadi (PLP) all mõeldakse kas puidust või puidusarnaste taimede osakestest toodetud plaati, kus laastud on omavahel seotud laastumassiga segatud orgaanilise sideaine abil, kasutades kuumpressimist. Puitlaastplaatide (PLP) valmistamiseks on võimalik ära kasutada väikeseläbimõõdulisi, harvendusraietelt saadavaid ümarsortimente või puidutöötlemisjäätmeid. Seega on PLP odavam ehitusmaterjal kui vineer.

Erinevused plaadimarkide vahel tulenevad peamiselt tootmistehnoloogiast: kasutatavate laastude fraktsioonist, laastukihtide hulgast ja liimimistehnikast. Ühekihilises PLP-s jagunevad eri suurusega laastud ühtlaselt kogu plaadi paksuse ulatuses. Kihilistes plaatides paiknevad suuremad laastud plaadi keskosas ja väiksemad väliskülgedel, mis annab plaadile siledama pinna. PLP-l ei ole nii häid tugevusomadusi kui vineeril ja lisaks on neil kalduvus niiskudes paisuda. Siiski on aga PLP homogeenne materjal, mille pindamine on hõlbus.

PLP-le pakub aga mitmetel juhtudel konkurentsi MDF-plaat, millel on parem pinna kvaliteet ning ka servad hõlpsamini töödeldavad. PLP põhilisi kasutusvaldkondi on ehitustegevuses põrandate ning uste pinnad ning sisse ehitatud mööbliesemed. Pealegi on ta odavam kui MDF-plaat.

Kuna PLP valmistamisel kasutatakse liime, mis aja jooksul levitavad toksilisi formaldehüüde, siis ei tohiks 100 grammi materjali kohta olla formaldehüüdide sisaldus suurem kui 10mg (PLP klass E1).

Puitkiudplaadi (PKP) all mõistetakse puidukiududest valmistatud plaate. Kiudude sidumine põhineb kiudude karestamisel vilditaoliseks massiks ja seega kiudude omavahelisel loomupärasel hõõrdumisel ning kleepuvusel. PKP margi määrab ära peamiselt valmistusmeetod, liimimisviis ja plaadi tihedus. Traditsiooniliselt on PKP-d toodetud märgmeetodil, mille puhul puit lahutatakse veega püdelaks kiudmassiks, millest vesi hiljem välja filtreeritakse, surudes massi selleks tihedalt kokku. Sellisel teel valmistati ja valmistatakse pehmeid isolatsiooniplaate, poolkõvasid ehitusplaate ja kõvasid plaate. Kõva PKP plaadi tootmisel rakendatakse kõrgemat temperatuuri ja suuremat survet kui pehmete puhul. Pehmete plaatide mehhaanilised omadused on nõrgad, kuid heli- ja soojusisolaatoriteks on nad väga head. Kõvemaid plaate võib kasutada näiteks uste ja seinte pealistusmaterjaliks.

MDF plaat (Medium Density Fiber Board) — erinevalt teistest PKP liikidest on valmistatud kuivmeetodil. Puidu lahutamine kiududeks toimub termomehhaaniliselt, mis tähendab puidu peeneks jahvatamist kahe ketta vahel, rakendades samal ajal surve all aurutamist. Seega on kiudude suund puhtjuhuslik, millest tulenevalt on plaadi struktuur väga homogeenne. Toorainena kasuatakse nii okas- kui ka lehtpuupuitu. MDF-i pind on üsnagi tasane ning selle katmine värviga või spooniga on küllalt hõlbus.

Kuna MDF-plaat on väga tihe, on teda võimalik väga puhtalt saagida ja töödelda analoogiliselt massiivpuiduga. Et plaat koosneb väga peentest kiududest, on võimalik tema sisse pressida mitmesuguseid mustreid ja ornamente või töödelda programmjuhitava freesiga. MDF-plaati on võimalik ka vormida mitmesuguseks profileeritud täispuitu imiteerivaks materjaliks. MDF-i võib pressida kas akna- või ukselengidele, põrandaliistudele või mitmeotstarbelistele dekoratiivliistudele sobivasse profiili.

Tugevusomadustelt ei ole MDF eriti hea, niiskudes kaotab oma tugevust veelgi ja võib ka deformeeruda. Seega ei ole ta kõlbulik kasutamiseks ehituskonstruktsioonides välistingimustes, kuid kuivades ruumides on ta stabiilne. Seetõttu ongi MDF–plaadi peamiseks tarbijaks mööblitööstus. Sobib sisseehitatud mööbli valmistamiseks ja odavama hinna tõttu kompenseerima kas liimplaati, puitlaastplaati või vineeri. MDF-plaadi tugevaks küljeks ongi hea töödeldavuse kõrval tema odavus, mis tuleneb sellest, et tema tootmiseks on võimalik kasutada okaspuu ja lehtpuu peenpuitu.

Spoon on õhuke puidukiht, mis lõigatakse tavaliselt masinaga puidupakust ja liimitakse MDF või PLP mööblile. Sageli kasutatakse mõnd väärispuitu, et võimaldada tarbijale ilusa ja naturaalse välimusega mööblit taskukohasema hinnaga. Spooni toodetakse väga erineva paksusega (1-12 mm) ja see kajastub selgelt ka toote hinnas. Mida paksem kiht, seda vastupidavam ja kallim toode.

Servaliistud (ka PVC liistud, kandid, ääred, ääreliistud). Servaliistude peamine eesmärk on kaitsta mööblit põrutuste, mõranemise ja niiskuse eest. Servaliistud on reeglina vastupidavast materjalist, niiskuskindlad ja lihtsasti puhastatavad. Servaliistusid valmistatakse erinevast materjalist: naturaalsed liistud, metallist liistud, paberliistud, plastikliistud (PVC).

Allikad: Ragertrade ja zipzip.ee

LOE VEEL:

Väikese eelarvega remonditud kodu on tulvil lahedaid ideid

Vineeri mitmekülgsed kasutusvõimalused ruumikujunduses

Märka puidu sõnumit — puit interjööris on taas väga trendikas!

moodnekodu.ee


Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MOODNE KODU viimased uudised