Kuigi meie kliima ei soosi aasta ringi õues olemist, saab kontori terrassile või büroohoone juurde kuuluvasse aeda rajada päikesele avatud, kuid vihma ja tuule eest kaitstud koha lõunastamiseks või nõupidamisteks. Haljasalade ja terrasside-rõdude potentsiaal on tööruumide laienduse ning puhkealana Eestis suuresti kasutamata. Klassikaliselt on büroohoonete ümbrused minimalistlikud: parkla, koht suitsetajatele ja üksikud puud. Veidi rohkem pööratakse tähelepanu peaukse ümbrusele, lisades taimi ja lilli.

Töörutiinist välja

Ettevõtete võimalused ja vajadused erinevad, kuid töötajatele meeldiks ilmselt enim võimalus viibida pauside ajal värskes õhus. Istuva tööga ettevõtetes võib aed olla kohaks, kus saab end sirutada, ja ettevõtetes, kus tööl aktiivselt liigutatakse, saab aias hetkeks istuda või lamamistoolidel puhata. Õuealal saavad inimesed tööväliselt suhelda, kohvi nautida, sünnipäevi tähistada, sülearvutis aruannet kirjutada või pidada pikki telefonikõnesid teisi kontoris segamata.

Ettevõttele aia loomisel tuleb leida lahendused, mis leevendavad ilmastikutingimusi ning pakuvad lihtsaid ja mugavaid võimalusi puhkamiseks ning töötamiseks. Selleks sobib nurk haljasalal, katuseterrass, suurem rõdu, aatrium või sisehoov, parema puudumisel isegi tükike parklast. Nagu hubases koduaiaski, on välise puhkekoha eelduseks hõlbus juurdepääs, soodne mikrokliima ning kaunis ja rahulik disain, mis vastab kasutajate vajadustele.

Mugav ja kiire juurdepääs on tähtsamaid eeldusi — keegi ei taha kohvitass näpus läbi uduvihma kaugele kõndida. Samuti ei soodusta kasutamist paljudest akendest vaadeldav, tuuline, mürarikas, suitsune või tolmune asukoht — neidki mõjusid saab leevendada. Sage probleem on tuul. Seepärast tuleks eelistada tuule eest varjatud ala või rajada tuult varjav tarind, näiteks varisein.

Tuleb arvestada ka päikesele avatusega. Puhkekoht võiks olla avatud lõuna ja lääne suunas ning piiratud põhja poolt. Arvestades Eesti kliima vihmarohkust, tuleks aed kavandada nii, et vähemalt mingi osa sellest on vihma eest varjatud. Vihma eest peaks olema kaitstud ka juurdepääsutee.

Mürarikkust saab leevendada mitmerindelise haljastusega ja müra tõkestavate ehituslike lahendustega. Probleemseimad tegurid on halb lõhn, tolm ja suits, mistõttu tuleks võimaluste piires eelistada pigem tuulele avatud kohta ja jääda probleemiallikatest kaugemale. Mõnevõrra leevendab muresid selgi puhul mitmerindeline massiivne haljastus puhkeala piiridel.

Pilkudele avatud ja varjatud kohtade tekitamiseks tuleks puhkeala liigendada. Akendest paistev hubane puhkekoht ahvatleb seda kasutama, samas on kasutajale ebamugav, kui ala on nagu peo peal. Liigendamine on oluline ka suhtluse seisukohalt. Kindlasti on vajalik ühine ruum, kus kõik saaksid koos aega veeta, ent leiduma peaks ka kohti, kuhu saaks soovi korral eralduda. Kui on erisoovidega kasutajad, näiteks suitsetajad või inimesed, kes soovivad puhkepausidel võimelda ja liikuda, tuleb ka neile privaatsust leida.

Kasuta ära olemasolevat

Alati on hea, kui asukohavalikul saab ära kasutada olemasolevat haljastust: hekke, põõsaid, puid. Loomulikult saab haljastust rikkalikumaks muuta, lisada konteiner- ja vertikaalhaljastust, kuid olemasolevad puud-põõsad ja muru annavad kohe nii emotsionaalselt kui ka funktsionaalselt uue aia loomisele palju juurde.

Mikrokliima seisukohalt oleks hea, kui hekid, suured põõsarühmad ja kõrged puud jääksid põhja- ja idaküljele või siis müraallikate (nt suuremad tänavad) poolsesse külge. Samas võiks ideaaljuhul jääda lõunakaarde mõni suurem lehtpuu, mis annab suvel oma lehestikuga mõnele istumiskohale mõnusa varju, kuid talvisel, lehtedeta perioodil ei varjuta päikest.

Väljas asuva puhkekoha disain on alati kohapõhine, mistõttu ei saa ette anda ühest reeglistikku. Ilma mõju leevendamiseks on hea võimalus kasutada variseinu ja pergolaid, mis loovad koos ronitaimedega õdusa mulje. Pergola kattesõrestiku või külgseinad saab klaasida, tekitades niiviisi päikesele ja vaatele avatud, kuid tuult tõkestavad piirded. Kasutada saab ka lihtsalt variseinu. Klaasitud variseinad on tõhusad ka kevadise ja sügisese päikesesoojuse akumuleerimisel, nii nagu kasvuhoone. Kui teha osa seinast avatav või teisaldatav (lükandseinad), on ka leevendus kuumade suvepäevade jaoks olemas.

Eelistada tasuks mahedamat valgust. Otseste valguspunktide asemel on soovitatav pindade valgustamine, mis annab tänu peegeldumisele piisava valgusfooni, kuid ei muuda ala liiga valgeks. Enamasti on büroodes ja tootmisruumides valgust piisavalt, mistõttu sumedam valgus aias või terrassil aitab silmadel puhata.

Pinnakatetest peaks kasutama võimalikult palju taimestatud pindu. Eelistada võiks vähest hooldust vajavaid põõsaid ja kõrrelisi ning nende vahele luua puit- või kivipindadest liikumisteed, platsikesed ning võimalusel ka lamamis- ja istumisterrassid. Ka teepindade materjalivalikul on otstarbekas eelistada vähem hooldust vajavaid materjale: betoonkivi või looduskivi. Kasutajasõbralik materjal on puit — võimalusel on soovitatav vihma eest kaitstud istumisalade pindadel kasutada puitu.

Sädelust, heli ja pinnavirvendusi saab lisada veesilmaga. Basseini hooldamine on küllalt keeruline, sest talvel seisab see meie kliimas tühjana ja suvel, hoolimata filtritest ja ringvoolusüsteemidest, kipub vesi väiksemates veesilmades roiskuma. Kuid kui aeda on võimalik veesilm luua, tasub seda kaaluda.

Mõtle läbi võimalused

Haljastuse hulk ja taimestusviisid sõltuvad kohast: katuseterrassile, rõdule või ka mõnele sillutatud või asfalteeritud platsile ei saa harjumuspärast haljastust teha. Samas on võimalikud kõik lahendused, mis kasutavad konteinerhaljastust. Konteinerite kasutamine ei pea tähendama palju hooldust vajavaid suvelilli, sest konteinerisse saab kasvama panna põõsaid, püsikuid ja isegi väiksemaid puid, nagu pihlakad, iluõunapuud ja mägimännid.

Tavapärase haljasalaga kohtades piiravad planeerimise võimalusi ainult eelarve ning taimede kasvukoha tingimused. Siiski tasuks eelistada vähem hooldust vajavaid taimi ja istutusviise, mille puhul ei riku ka teatav umbrohtumine kohe üldilmet. Kindlasti tuleb taimestamisel arvestada aastaaegade vaheldumisega: on saada erinevatel ajahetkedel õitsevaid vähenõudlikke puid ja põõsaid. Kaaluda võiks siia-sinna mõne sõstra, aroonia, söödava kuslapuu või viljapõõsa istutamist — pärast kohvipausi oleks tore mõni mari noppida. Põhimõtteks võiks olla vähem muru ja rohkem põõsaid — on lihtsam hooldada ning tekib kohti lindudele. Võileib tihaste säutsumise saatel viib kindlasti mõtted ära kadunud saatelehelt hetkeks eemale.

Viimase lihvi hubasusele ja funktsionaalsusele annab mööblivalik. Istumiskohtade, laudade, lamamistoolide, trenažööride jms valik sõltub kasutajate arvust ning eelistustest.

Tuleks mõelda üllatavatele ja vaheldust pakkuvatele elementidele: võrkkiiged, ripptoolid või lamamisplatvormid. Istumiskohtade juures võiksid olla pistikud, kui suvisel pärastlõunal soovitakse pikemalt sülearvutiga õues töötada.

Inimesed vajavad looduslähedust

Kadi Metsmaa, Esplan OÜ tegevjuht

Meil on psühholoogiline vajadus looduse järele ka tööl olles, olgu selleks siis taimed kontoris, looduspilt seinal või loodusvaade aknast. Ajal, mil veedame põhilise osa oma elust siseruumis, tuleb loodusläheduse võimaldamisele mõelda juba hoonet projekteerides, et kõiki võimalusi maksimaalselt seal tööle asuvate inimeste hüvanguks ära kasutada.

Looduslähedust saab pakkuda, kui anda võimalus töötada või veeta puhkepausi katuseterrassil või aias. Samuti tuuakse looduslähedust ehk biofiilseid efekte siseruumidesse. Nii tekitatakse kontakt loodusega ja leevendatakse tehiskeskkonna negatiivset mõju tervisele ja töövõimekusele. Looduslähedus töökeskkonnas suurendab uuringute järgi aga inimeste tootlikkust 8% ja heaolu 13%. Samuti vähendab stressi ja kasvatab loovust. Looduse ellu toomise tähtsust näitab ilmselt seegi, et suur hulk inimesi on hotellis valmis maksma vaatega toa eest kõrgemat tasu.

Läbimõeldud büroohoone projekteerimiseks tuleb looduslähedust pakkuvad võimalused ja vajadused läbi mõelda juba enne hoone ehitamist ning konsulteerida projekteerijate ja arhitektidega. Ümberehitused on küll võimalikud, ent kujunevad tavapäraselt kulukamaks kui projekteerimine algfaasis. Kusjuures, puhkamist võimaldav haljastatud katuseterrass ja läbimõeldud haljastus tõstavad ka kinnisvara väärtust.

Õnnestunud tööruumide alustalad on sageli silmale nähtamatud tegurid: piisavalt õhku, läbimõeldud akustika ning ühest ruumist teise liikumise teed. Samavõrd olulise tähtsusega on valida projekteerijad, kes jagaksid maailmavaadet, et inimesed on osa loodusest ja vajavad loodust enda ümber ka tööd tehes.