Kui palju kastmist su toataimed tegelikult vajavad?

Kui suur on erinevate toataimede veevajadus
Kui palju kastmist su toataimed tegelikult vajavad?
Foto: Shutterstock

Toataimede puhul võib nende tervete ja lopsakatena hoidmine teinekord puhta õnnemänguna tunduda, seda eriti just kastmise osas. Jah, kasvatusjuhendis võib ju kirjas olla, et „kasta korra nädalas“, aga kui palju? Ühtne vastus puudub, sest iga taime puhul on see erinev, samuti sõltub kastmisvajadus su kodu valgustingimustest, temperatuurist ja õhuniiskusest ning aastaajast. Selleks, et aru saada, kui palju vett su taimed tegelikult vajavad, võta abiks järgmised viis küsimust.

1. Mis tüüpi taimega on tegu? Sa ei pea teadma taime täpset botaanilist nimetust, kuid on hea, kui oskad üldisemas plaanis ära tunda, mis tüüpi taimega tegu on. Põhimõtteliselt võib levinumad toataimed jaotada veevajaduselt paari peamisesse kategooriasse, alustades kuiva kasvupinnast nautivatest kaktustest ning lõpetades varbad vees kasvada armastava Sanderi draakonipuu ehk rahvakeeli õnnebambusega (Dracaena braunii).

Vähe vett vajavad taimed: Lase mullal kastmiskordade vahel täielikult läbi kuivada. Siia alla kuuluvad kõikvõimalikud kaktuselised, sukulendid, havisabad ja lehtliiliad.

Vähese kuni keskmise veevajadusega taimed: Lase pinnasel kastmiskordade vahel osaliselt kuivada. Enamik palmidest (sh erinevad draakonipuud), kuld-nõelköis, maitsetaimed nagu rosmariin ja tüümian, kuninglik strelitsia (paradiisilinnulill) ja sõrmlehikud.

Seotud lood:

Keskmise veevajadusega taimed: Lase mullal kastmiskordade vahel osaliselt kuivada, kuid hoia kasvupinnas pidevalt kergelt niiskena. Pesa-raunjalg, bromeelialised, lüüra-viigipuu, pelargoonid, kirinõgesed, erinevad tsitruselised, maitsetaimed basiilik, petersell ja koriander, kuukinga liigid, kuldimar ja sulgvõhk.

Keskmise kuni suure veevajadusega taimed: Hoia pinnas pidevalt niiskena. Sanderi draakonipuu (õnnebambus), juusadiantum ja meeldiv monstera.

2. Milline on taime asukoht ruumis? See, kui palju valgust taim vajab, sõltub eelkõige taime liigist, kuid mullapinna läbikuivamisel mängib suurt rolli ka see, kas taim paikneb päikeselisel aknalaual või hämaras nurgas. Soojas ruumis ereda valguse käes kasvava potitaime muld kuivab palju kiiremini, kui hämaramas ja jahedamas nurgakeses paikneval taimel. Eriti hoolikas ole taimedega, mis kasvavad radiaatori või mõne muu kuumaallika läheduses, mis võivad pinnase kärmelt kuivatada ning õhu väga kuivaks muuta. Võimaluse korral leia taimedele asukoht küttekehast kaugemal ning kasuta talvisel ajal ruumides õhuniisutajat.

Samuti hoia silm peal otsese päikese käes ja väikestes pottides kasvavatel taimedel. Isegi päikeselembesed kaktused ja sukulendid ei tunne end krõbekuivas mullas hästi, kuid kuumal suvepäeval kipub pinnas pisikeses potis kibekiirelt kuivama. Kastmiskordade tiheduse vähendamiseks istuta taimed suurematesse pottidesse ümber. Suurem kasvunõu hoiab kauem vett ning muld kuivab selles aeglasemalt, kui väikeses potis.

3. Kas mulla pealispind on kuiv? Kui oled määranud kindlaks taime tüübi, või vähemalt selle, millisesse kastmiskategooriasse see kuulub, siis kontrolli poti mullapinna niiskust, et aru saada, kas taim vajab lisavett või mitte. Pista näpuots (mõne) sentimeetri sügavusele mulda ja testi niiskust. See, kui kuivaks peaksid laskma pinnal tõmbuda, sõltub taime tüübist ja aastaajast, kuid enamikele toataimedest sobib, kui lased mulla pealispinna ca paari sentimeetri jagu täielikult või kergelt läbi kuivada, enne kui uuesti kastma hakkad. Kontrolli kindluse mõttes esimese punkti alt üle.

Loe veel

4. Kui raske pott kätte võttes tundub? Kõige kiirem viis poti niiskustaseme hindamiseks (kui näpuga katsumine välja arvata) on poti üles tõstmine. Enamikul juhtudest tasub kastmisega oodata seni, kuni pott tundub kätte võttes küllaltki kergena — kuid samas ka mitte liiga kerge. Kui pott tundub liiga kerge, võib muld olla täielikult läbi kuivanud ning taim vajab juba tõsisemat kastmist või veevanni.

Kui pott tundub üles tõstes raske, siis on üsna tõenäoline, et muld on liiga märg. Võimalik, et potil puudub piisav drenaaž. Enamik toataimedest, välja arvatud Sanderi draakonipuu, ei armasta liigses vees ligunemist ning pikaajaline liigniiskus võib põhjustada juuremädanikku. Kui pott tundub raske, pea kastmisega pisut piiri ning kontrolli ega äravooluauk poti põhjas ummistunud pole.

5. Mis hooaeg parasjagu on? Üks levinumaid hooldusvigu toataimede kasvatamisel on nende talvine ülekastmine. Enamik taimedest on talvel uinuvas olekus ning vajavad märksa vähem vett kui ülejäänud aasta jooksul. Kui kasta taimi talvel sama rikkalikult kui suvel, võib see põhjustada juuremädanikku. Puhkeolekus toataimede puhul — kontrolli taime tüüpi, kuid enamik taimi langeb siia kategooriasse — hoia kastmisega tagasi nii palju, et mulla pealispind jõuaks kastmiskordade vahel paari sentimeetri jagu läbi kuivada ning jälgi, et pott ei muutuks liiga raskeks.

Kui taim näeb õnnetu välja, muuda rutiini. Kasuta lähtealusena eeltoodud küsimusi ning hinda nende alusel, kui palju kastmist su toataim tegelikult vajada võiks. Kui taim kipub kiduma (lehed lähevad kollaseks, närbuvad või taim kasvab väga aeglaselt), siis leia talle sobivam kasvukoht, kus on vastavalt kas vähem või rohkem valgust ning kohanda kastmisrežiimi.

LOE LISAKS:

Ettevaatust! Energiavampiiridest toataimed, mida ei tasuks eluruumides kasvatada

Kümme suurepärast toataime, mis puhastavad õhku mürgistest ainetest

Toataimede koht ei pea olema vaid aknalaual — vaata nutikaid ideid!

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare