Katus peab vastu pidama neli aastaaega ja aastakümneid


Katus peab vastu pidama neli aastaaega ja aastakümneid
Erki Loigom, Toode AS

Kuidas valida õiget katust, kuidas ehitada õigesti katust, millised lisatooted teevad katuselahendus toimivaks? Peab ju katus vastu pidama neli aastaaega ja aastakümneid.

1. Soovin teada, et kui on u 50 aastat vanal viilkatusega eramajal plaan vahetada katusekattematerjal eterniit plekk- või kivikatuse vastu ja teha paar katuseakent, kas siis on vaja selleks alustada ehitusprojektist või kas üldse on vajalik ehitusprojekt?

See on selline küsimus, mida tahaks kohe kasvõi Delfi kaudu massideni viia, kuna see valdkond on läinud Eestis väga isevoolu teed. Ideaalasjaajamisest sai kirjutatud üks väike lugu. See on kirjutatud küll kortermaja ja suurema töö võtmes, aga peamine sõnum on sama ka eramajadel. Tuleb tekitada juba hinnapäringute saatmise faasis koostöö tootja, tellija ja järelvalve vahel. Kui viimast eramajal vast vaja võtta ei ole, siis tellija, paigaldaja ja tootja vahel kindlasti. Teie näite puhul pean algatuseks oluliseks, et asjatundja hindaks Teie maja konstruktsioonide seisukorda ja sellest selgub paljugi, millist materjali ja lahendust katus kannatab. Ja see tuleb kooskõlla viia Teie kui tellija soovide ja nägemustega. Edasine on tehniline töö. Projekt seaduse järgi kohustuslik ei ole sellistel töödel. Hoonete gabariitide muutus on siiski mõnes omavalitsuses koht riigil.

Võite uurida omavalitsusest, milliseid dokumente võidakse nõuda. Enamasti mingeid nõudeid ei ole, aga parem see enne selgeks teha, kui pärast trahve maksta. Ehitaja valikul uurige tema kogemusi, eelmiste klientide muljeid

2. Kas uue katusepleki paigaldamisel võib vana plekk-katusele alla jätta? On viilkatusega maja, millel vana plekk-katus peal. Keegi tark ütles, et seda pole vaja maha võttagi ja võib aga uue katuse vanale peale panna. Kuidas see siis käiks? Arvatavasti mõtles ütleja jätta ka katuste vahele õhuvahe?

Loe veel

Selle skeemi peamine loodetav võit on kokkuhoid aluskattelt, mis moodustab kogu eelarvest tähtsusetu summa. See kokkuhoid kaob ära, kui töömees peab vana lainetava katuse peale saama rihitud ja sirge aluspinna. Uue aluskonstruktsiooni korral seda muret ei ole ja tööaeg on lühem. Vana katuse peale tuleks sel juhul teha samasugune puitkonstruktsioon (aluskattekile hoidev liist oleks siiski kokkuhoid, aga seegi on rahas olematu) kui uue katuse korral. Ja peamine - katust vahetatakse, kuna vana katusekate on amortiseerunud. Nüüd aga tekib ikka olukord, kus pleki alla tekkiv kondsenseerunud vesi voolab mööda vana augulist pinda alla - milleks siis üldse katust vahetada?

3. Sooviks vanale majale panna plekk-katuse. Kas sellist lahendust ka pakutakse, et panna kaasaegne nö tehase valtskatus. Katuse räästa serv oleks aga lahendatud nii, nagu vanadel majadel: pikki räästa serva panna sile plekk, mis on siis ülevalt poolt valtsitud nii, et valts on ca 10 cm kõrge ja jookseb kaldu katuse nurkade suunas. Selline lahendus asendaks räästarennid ja lumetõkke. Lumetõke ja rennid on päris kallid, kas selline lahendus annaks ka kokkuhoidu ja millised miinused võiksid sellisel lahendusel olla?

Loomulikult tehkse ka tänapäeval selliselt valtskatuste räästapealsete rennide ja lumetõkete lahendust. Summa-summaarselt tuleb siiski kaasaegne ripprenn + eraldi lumetõkketorud veidi soodsamad, kuna katusepealse renni tööraha ja töö hulk on suurem kui paigaldades ripprenne ja torulumetõkkeid. Tavaliselt nõuab siiski hoone asukoht ja nõuded piirkonnas kasutama katusepealset nö vana kooli lahendust, aga rahalised mõttes tuleb kaasaegne lahendus soodsam. Miinused ja plussid? Katusepealsete rennidega ja lumesuunajatega on ainus suur miinus tema sodikogumine. Muus osas on ainult plussid. Räästarennidega on samuti sodi ja jää kogumine teema, samuti ei ole meeldiv nende puhastamine. Torud kipuvad jäätuma mõlemal juhul. Alahinnata ei saa ka visuaalset külge - valtskatus on siiski klassika ja sellele sobib katusepealne lahendus kindlasti loomutruumalt. Jõud-jaksu ja külma pead otsustamisel!

4. Miks valtsplekki võib paigaldada otse laudisele ilma aluskattematerjalita, aga näiteks trapets või kiviprofiili ei või ilma roovituseta paigaldada? Kui näiteks puukuuri katusele, millel on täislaudis, paigaldada otse laudisele trapetsprofiiliga plekki, kas siis tekib pleki alla kondents mille tulemusena laudis lihtsalt ära mädaneb? Kas valtspleki puhul seda ohtu siis tõesti ei ole? Ei saa aru mis vahet kas kasutusel on valts või trapets? Mida arvata paigalusviisist, et katusele panna aluskattekile ja selle peale otse ilma roovideta trapetsprofiil?

Ei tohiks ka valtsplekki panna aluskatteta, kondenseerumise temaatika on seal täpselt samasugune. Miks vanasti seda ei tehtud on pigem kinni asjaolus, et vanemad majad olid külma pööninuga. Tänapäeval kasutatakse ära kogu katusealune ruum ja tekkival niiskusel ei ole nii häid võimalusi tuulduda. Trapetsi ja kivi ning roovituse seostest ma ei saa päris aru, roov peab ikka all olema. Otse laudisele paigaldades on näiteks valtsplekk kindlasti "kehvemas" niiskusolukorras kui trapets- või kiviprofiil, aga valtsplekk oma sileda olemusega nõuab pidevat toetust. Kindlasti tuleb tähele panna, et täislaudise või roovina ei kasutatakse keemiliselt agressiivseid materjale, näiteks OSB plaat ei sobi täislaudiseks! Otse kilele võib paigaldada vaid mikrotuulutusega kile korral, mille hind on plekist kõrgem ja Eestis on selliseid objekte vähe. Tuleb jälgida tootjapoolseid juhendeid ja enamus nõuab neist minimaalseid tuulutusvahesid, et kogunev niiskus kilest välja tuulutada.

5. Kas plekk-katuse alla on vaja paigaldada aluskate (katuse kalle on üpris suur) kui hoone ei ole köetav seega õhk liigub vabalt.

See on teema, milles on palju arvamusi ja seisukohti. Minu oma on, et jah jah jah! Isegi kuuridele, kus tegelikult ei tohiks temperatuurierinevusi tekkida, tekib kondents. Kujutage olukorda, kus septembriöösel on öökülm ja hommikul päike kütab õhu poole tunniga 20 kraadi peale. Siis voolab pleki all vett ämbritega mõõdetavas koguses. Sellised olukord esineb aasta jooksul ehk 10-20, aga see on piisav et tilkumisega allajäävaid konstruktsioone kahjustada. Võib väidelda, et 50 aastat tagasi ei pandud valtspleki alla kilet, miks nüüd peab? Peamine erinevus on tänapäevane tava, et teine korrus on eluruumideks ehitatud või on katuselagi moodsamalt soojustatud kui vana hea liiv. Liiva sisse tilkusid need vanad valtskatused ka, aga nendel pööningutel ulus tõesti tuul otsast sisse, teisest välja. Kui minna mõne vana maja pööningule, siis see liiv on tavaliselt kõva nagu asfalt. Tänapäevase soojustamise korral (villad, puistevillad jm.lahendused) kondentsvesi aktsepteeritav ei ole.