Kas soolalambid avaldavad tõesti tervisele positiivset mõju või on tegu müüdiga?

 (4)
Kas soolalambid avaldavad tõesti tervisele positiivset mõju või on tegu müüdiga?
Foto: Shutterstock

Tõenäoliselt oled mõnes kodus juhtunud nägema roosakat soolalampi, mis peaks väidetavalt hingamisteedele positiivset mõju avaldama. Sellised lambid olevat valmistatud punase värvusega soolatükkidest, mida kaevandatakse Himaalaja mägedest. Kui lamp sisse lülitada, süttib kauni soolatüki sees rahustav valgus. On neist aga tõesti kasu?

Kuidas soolalamp töötab?

Kui lamp sisse lülitada ja see soojeneb, meelitab see ligi ümbritsevas õhus olevaid veemolekule. Teadusajakirjas Pakistan Journal of Biochemistry and Molecular Biology avaldatud uuringus väidetakse, et nii tekib lahus, milles sisalduvad negatiivse laenguga ioonid ja need eralduvad aurustudes.

Taustateadmiseks: ioonid on elektrilise laenguga aatomid või molekulid ja tervisliku keskkonna tarvis on vaja, et positiivse ja negatiivse laenguga ioonid oleksid tasakaalus. Erinevad keskkonnategurid nagu saaste, kuumus, kuivus ning isegi valgusallikad ja ekraanid tekitavad ioonide tasakaalutuse. Niisiis mingis mõttes mõjub soolalamp õhupuhastina.

Foto: Pixabay

Mis on soolalambi eelised?

Positiivsete ja negatiivsete ioonide vahel tasakaalu loomisega mõjub Himaalja soolalamp hästi nahale ja hingamisteedele ning vähendab psoriaasi ja astmaga kaasnevaid ebamugavusi. Lisaks paraneb meeleolu ja tuleb parem uni, sest ümbritsev õhk on puhtam. Vähemasti nii väidetakse.

Seotud lood:

Colorados elav meditsiiniteadlane David A. Beuther aga väidab, et õhupuhastid tekitavad pigem platseeboefekti, mistõttu pole neist tegelikult kasu. Ka usub ta, et astma osas ei tasu loota õhupuhastajatele ja soolalampidele. Teadusajakirjas Journal of Negative Results in BioMedicine avaldatud ülevaates väidetakse, et meid ümbritsevad positiivsed ja negatiivsed ioonid ei mõjuta meie hingamisfunktsioone.

Loe veel

Muuhulgas pole otseseid tõendeid, et Himaalaja soolalambid soodustaksid paremat und või tõstaksid tuju. Väljaandes BMC Psychiatry ilmunud artiklis räägiti, et õhu ioniseerimisel polnud erilist pistmist ärevuse, tuju ja unega. Suurt hulka õhus olevaid negatiivseid ioone on seostatud aga depressioonisümptomitega. Selle täielikuks kinnitamiseks oleks vaja teha aga rohkem uuringuid. Lisaks ei uurinud teadlased otseselt Himaalaja soolalampe, mistõttu pole täpselt teada, kas Himaalaja soolalamp eritab sama palju negatiivseid ioone kui uuringus kasutatud seadeldised.

Paljude arvates on soolateraapia nahale kasulik ja leevendab psoriaasi ning ekseemi. Küll aga pole tehtud suuremahulisi uuringuid tõestamaks, et Himaalaja soolalamp tõesti mõjub nahale hästi. Nahahaiguste korral on mõistlik konsulteerida nahaarstiga, kes oskab soovitada õiget ravi.

Kokkuvõttes võivad Himaalaja soolalambid näida kaunite sisekujunduselementidena, kuid on ebatõenäoline, et need leevendaksid tervisehädasid. Muidugi võib Himaalaja lamp mõjuda rahustavalt, sest see eritab sooja valgust, kuid otsest meditsiinilist kasu sellest pole.

Allikas: housebeautiful.com

LOE LISAKS:

Neli suurimat viga, mida sisekujundajad magamistoas vältida soovitavad

Kümme parimat toataime, mis võiksid kuuluda igasse kodusse

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare