Kaisu talu — ürgeestiliku välimusega käsitöö-palkmaja rookatuse allAasta tehasemaja 2015 lugejate lemmik

 (3)
Foto: Sven Arbet

Sügava rookatuse ja jämedate palkseintega, ürgeestiliku väljanägemisega maja on perekond Treieri pelgupaik, kus kogu pere saab nautida rahu, vaikust ja Saaremaa olustikku. Teerada, mida palistavad kadakad, kiviaiad ja punetavad pihlapuud, lõpeb Kaisu talu õuel.

Elamu, saun ja kõrvalhoone on maitsekalt poetatud kadakapõõsaste ja sammaldunud kivide vahele ning moodustavad ümbritsevaga ilusa terviku. Ei oskagi ette kujutada, mis siia veel nii hästi sobituks kui võimsatest palkidest seinte ja sügava rookatusega hooned.

“See hoonete alla jääv ala oli varem lihtsalt võsa ja kadakatega kaetud ning ehitamiseks sobiv plats tehti puhtaks. Varem siin taluaset ei olnud, oli lihtsalt mets või karjamaa,” selgitab perenaine Kaisa Treier.

Foto: Birgit Püve/Maakodu

Nende pere elab Tartumaal Kõrvekülas, kuid soov Saaremaale mere lähedusse oma suvekodu rajada oli neil meeles mõlkunud juba üsna mitu aastat. Õiget kohta otsiti siit ja sealt, kuid lõpuks viisid mitmed asjaolud sinnani, et Põhja-Saaremaa rannikult leitigi sobiv maatükk, mille omanik osa oma kinnistust ära müüa soovis. “Head suhted naabriga on meil siiani, ning just Saaremaa toredad inimesed on üks põhjus, miks meile siin väga meeldib,” rõõmustab Kaisa.

Ehkki sõit Tartumaalt Saaremaale võtab pool päeva, on see ikkagi kõikidele pereliikmetele oodatud sündmus. Kui peale oma pere poiste — 16aastase Hannese ning 13aastaste kaksikute Henri ja Hendriku — tulevad kaasa veel ka vanaema, õde ja kasski, on sõitmiseks vaja lausa väikest bussi. “Tööd jätkub siin kõigile, juba ehitamise ajal lõime igal pool käed külge ja maja juures ei saa see töö kunagi otsa. Peale selle on meie pere Saaremaal olles hakanud kalal käima ja sellest on saanud meie siinne lemmikharrastus. Varem käisime me mehega kahekesi, aga nüüd on ka poisid juba suured ega pelga enam varahommikust ärkamist ja käivad isaga koos merel,” jutustab Kaisa.

Saaremaal olemises on midagi sõnulseletamatult rahustavat, ja Kaisa sõnul on üsna tõenäoline, et mõne aja pärast muutub Saaremaa-kodu nende päriskoduks. Selleks aga peaksid pojad veel suuremaks saama ja koolid ära lõpetama ning ka tööasju peaks sellisel juhul veel rohkem moodsate sidevahendite abil saama ajada.

Foto: Sven Arbet

Palkmaja vajab erilist tunnetust

Rahu ja tasakaalukus on märksõnad, mis kõige täpsemini iseloomustavad ka Treierite maakodu üldist atmosfääri. Väljast paistab rookatusega palkmaja ürgne ja eestilik, seest aga skandinaavialikult puhas, helge ja rahulik. Kõik tundub väga lihtne ja paigas, kuid ometi ei ole sellist tulemust kerge saavutada.

Palkmaja on oma sobivust meie maale tõestanud juba aastasadu, kuid moodne arhitektuur palkmaju hetkel eriti soosivat ei näi. Küllap on põhjus selles, et liiga tihti näeb ühetaolisi ja arhitektuuriliselt mitte väga õnnestunud tehasemaju või neid, mille ehituse kvaliteet soovida jätab. Ometi pole siinkohal süüdi mitte palk kui materjal, vaid ehitajate kehv maitse või ehitusvead.

Foto: Sven Arbet

Kuid Treierite arvates oli selline palkidest hoone siia Saaremaa rannikule kõige sobivam valik. Peale selle teadis ehitusinsenerist perepea Reio Treier üht väga korralikke palkmaju valmistavat Võrumaa ettevõtet Vipson Projekt, ja sellest kõik alguse saigi. Kuna Reio Treier on ehitusinsener ja firmajuht, kellel kogemusi piisavalt, jäi elamu projekteerimine tema ülesandeks.

“Kõik palgid toodi Saaremaale Võrumaalt, kus need olid juba õigesse mõõtu töödeldud. Siin pani firma need kokku ja tegi valmis majakarbi. Katuse ja sisetööde jaoks palgati ehitusfirma Muhust,” selgitab Kaisa.

Vipson Projekt on palkmaju teinud juba 13 aastat ning nende maju on hinnatud Norraski. Firma kasutab enamasti eestimaist puitu ning paneb suurt rõhku keskkonnasäästlikkusele. Just käsitsi palkmaju tehes on loodushoid kõige suurem, sest tootmisjääke tekib minimaalselt ja arvestuslikult 90% metsas kasvanud puidust on võimalik ka ära kasutada.

Foto: Sven Arbet

Ehituse puhul on oluline seegi, et majapalgid saetakse parajaks ja sätitakse kokku juba tehases, varju all, nii et hoolega kuivatatud palgid ei saaks ehitamise ajal niiskeks. Kui palgid on valmis lõigatud ja kõik muud vajalikud detailid komplekteeritud, ei olegi ehitusplatsil muud, kui see projekti kohaselt kokku panna. Ometi ei saa palkmaja kavandades loota, et see valmib kiiresti ja mõne kuuga. Juba sobivate palkide varumine ja kuivatamine võtab mitu kuud kuni pool aastat.

Kui Kaisu talu krundi puhastamine, projekteerimine ja muud ettevalmistused olid lõppenud, algas 2012. aasta varakevadel ehitus ning sama aasta jõulud peeti juba uues majas.

“Siis kui palgimehed olid seinad üles saanud ja katuski peal, saime juba ise ka palju asju ära teha. Peale meie pere on siin pidevalt kaasa löönud ka õe pere ning meie vanemadki on nõu ja jõuga abiks olnud. Kui maja oli veel poolik, olime külmemal ajal öösiti siit paar kilomeetrit asuvas majas, mida välja üüriti, seejärel saime valmis sauna ja võisime juba selle eesruumis elada,” meenutab Kaisa.

Foto: Sven Arbet

Hästi ehitatud palkmaja peab sooja

Levinud arvamuse kohaselt pole palkmaja eriti soojapidav, nii et hädapärast kõlbab see vaid suvemajaks. Kuid ka siin pole süüdi mitte palk kui materjal, vaid kehv ehitus. Vipson Projekt palkmajade soojustuse osas järeleandmisi ei tee.

Et maja tuleks soojapidavam, soojustati põrandad, laed ja uste-akende vahed topelt. Nurgatappidesse freesiti lisaks soon, kuhu paigaldati isepaisuv tihend tuule- ja veepidavuse tõstmiseks. Varadesse pandi paksem ja parema soojapidavusega isolatsioonimaterjal, tendripostide taha sai lisaks linavildile isepaisuv tihend ja vuugikohad tihendati eraldi spetsiaalse teibiga.

Foto: Sven Arbet

Kuna tegu on suvekoduga, mis sageli mitu nädalat omaette olema peab, on maaküte sellisele majale ilmselt parim. Seda enam et maaküttesüsteemi saab juhtida mobiiltelefoni abil ja vajadusel ka mitmesaja kilomeetri kauguselt kütet juurde lisada.

Elamu palkseinad on tehtud jämedatest palkidest, mis on väljastpoolt kumerad, kuid ­seestpoolt lamedaks saetud. See on küll veidi keerulisem, kui ühesuguseid palke seina laduda, sest iga palki tuleb täiendavalt töödelda. Ometi saab niiviisi seina, mis on justkui kaks ühes: väljastpoolt on maja ilme rustikaalne, kuid ruumis sees mängib siledaks saetud palksein kenasti kaasa õhulise valgusküllase interjööriga.

Valgust on tubades palju, sest aknapinnad on päris suured. See lükkab ümber järjekordse arvamuse, et palkmajal peavad soojakadude vältimiseks olema võimalikult väikesed avad. Kui maja on valgusküllane, tundub see ka üsna avar, ehkki ruutmeetreid on siin tagasihoidlikult. Alumise korruse ühel pool on elutuba ja teisel köök ning nende ruumide vahekohalt viib suursugune lai tammeastmetega trepp ülakorrusele. Seal on trepihall, kust pääseb magamistubadesse. Neid on kokku neli, tuba vanematele ja igale poisile.

Foto: Sven Arbet
Foto: Sven Arbet

Avar, valge, rahulik

Interjöör on kujundatud rahulikus skandinaavialikus võtmes ja selle töö on Kaisa peaaegu iseseisvalt teinud. “Konsulteerisin paari sisekujundajaga, ja see, mis nad mulle ütlesid või soovitasid, on olnud väga kasulik. Lisaks sellele teavad ja soovitavad professionaalsed sisekujundajad ka palju selliseid internetilehekülgi ja kauplusi, kust sobivaid esemeid ja materjale leiab. Tavainimene teab enamasti vaid laiatarbe ehituspoode, aga kui midagi erilisemat tahad, siis sellest ei piisa,” leiab Kaisa.

Sisekujunduses soovis Kaisa hoida läbi maja ühtset joont ja saavutas selle, kasutades kõikides ruumides põhitoonina valget, millele sekundeerivad mahedad tagasihoidlikud kreemikad-hallikad-beežikad toonid. Ka kõikide ruumide valge mööbel on valitud Võru puitmööblitehasest. Omaette vaatamisväärsus on mööbli ja põrandatega hästi sobituv trepp ning suurepärase ehituskvaliteediga tammepuust põrandad.

Foto: Sven Arbet

Heleda ja rahuliku interjööri aktsentideks on romantilised aksessuaarid — pitsilised tekstiilid ja nõud.

Tapeedid, mis on soetatud kaupluse Sisustus+ valikust, on tagasihoidliku mustri ja klassikalise joonega, stiililt sarnased, kuid igas ruumis siiski erinevad. “Üldiselt tegin ma iga toa jaoks plaani valmis ja arutasin ikka ka tubade omanikega nende ruumide tulevast väljanägemist. Üldiselt on meie perel päris sarnane maitse. Ehkki meil on mehine seltskond, on üks kaksikutest, Henri, rohkem huvitatud ka disainist ja temaga saab päris palju sellistel teemadel arutada. Ka on tal päris hea käsi meisterdamiseks. Näiteks tulevad tal üsna kenasti välja papist ja paberist karbikesed, mida ta isegi väikestviisi müügi jaoks teeb,” on ema rõõmus.

Erline kiindumus on Kaisal ka Muhu meistri Kalju Tuuliku käsitöö, kadakaseibidest ­tehtud esemete vastu. Kadakaseibidest kirstukesi leiame magamistubadest, kuid kõige uhkem, suuremõõtmeline kirst seisab trepihallis. “See oli meistri jaoks tõeline väljakutse, sest kõik seibid tuleb ju eraldi valmistada, sobitada ja kinnitada, ning seda kohati kumerale pinnale,” ütleb Kaisa.

Foto: Sven Arbet

Peale imetlemise on Kaisa koos õega proovinud sarnast tööd ka ise teha. Tulemuseks saunas olev dušisein, kus kadakaseibid on kleebitud paneeliks veekindla liimiga, lihvitud, ning moodustavad niiviisi palkseina kaitsva veekindla seina.

Foto: Sven Arbet

Kaisa arvab, et oma maja õpetab paljusid varem tundmatuid töid tegema. Veel enne suuremaid sügisvihmasid võttis Kaisa koos õe ja ühe abilisega ette palkhoonete välisseinte töötlemise lina- ja tõrvaõliga. Töö oli päris raske ja õliseks said lisaks seintele ka töötegijad. Teisiti aga ei saa, sest palkseinu tuleb korralikult hooldada, vaid nii säilib hoone kena väljanägemine kaua.

  • Hästi läbi mõeldud projekt ja kvaliteetselt tehtud ehitustöö pole jäänud märkamata. Puitmajaliidu korraldatud Aasta tehasemaja 2015 konkursil valisid moodnekodu.ee lugejad Vipson Projekt OÜ valmistatud Kaisu talu oma lemmikuks. Loe SIIT intervjuud Vipsoni esindaja Taavi Tuvikesega.

  • Lugu ilmus Maakodu novembrinumbris. Osta detsembrinumber poest või telli internetist.

Maakodu


Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MOODNE KODU viimased uudised