Juugendist kantud peenekoelisus

Nõnda võib iseloomustada sisearhitekt Krista Roosi kujundatud kolmetoalist korterit vast restaureeritud arhitekti Robert Pohlmanni juugendmajas Tartus Ülejõel. Pohlmanni ja insener Carl Witz-Riemeri 1908. aastal projekteeritud hoonet on nimetatud Tartu 20. sajandi alguse ehituskunsti väljapaistvaks näiteks.

Krundi maastikulisi iseärasusi arvestaval juugendmajal on olnud õnne suurtest sõdadest eluga pääseda.

Diivani leidis sisearhitekt Softrendist, kogu elutoa valgustamiseks piisab kahest seinale kinnitatud disainiklassikasse kuuluvast Tolomeo valgustist.

Maja lasi kaupmees Eduard Graeff ehitada nii ärihooneks kui ka elamuks. Selle soklikorrusel paiknevad keldrid olid toona kasutusel õllelaona ja esimesel korrusel, mis on tänavatasandist kõrgemal, asusid omaniku eluruumid. Katusekorrusel oli ka kaks väiksemat korterit majateenijaile. Seda hoonet tutvustab ka arhitektuuriajaloolane Mart Siilivask monograafias “Tartu arhitektuur 1830–1918. Historitsism ja juugend”.

1930ndail toodeti ehitise võlvlagedega keldris limonaadi ja kalja, ülemisel korrusel aga tegutses ohvitseride kasiino. Pärast teist maailmasõda anti maja Tartu konservitehasele ja siia tehti korterid. Tänaseks on maja restaureeritud ja ülemistele korrustele neli korterit ehitatud.

Vannitoas püüab pilke Tuuli Puhveli loodud vitraaž.

Avar ja helge
Ühe neist — 114 m² kolmetoalise korteri — on kujundanud sisearhitekt Krista Roosi.

Loe edasi ajakirja Diivan septembrinumbrist. Osta värske number poest või telli www.ajakirjad.ee!