FOTOGALERIID | Vaata Aasta puitehitis 2017 võidukaid ehitisi



FOTOGALERIID | Vaata Aasta puitehitis 2017 võidukaid ehitisi
Kollaaž

Ägedat ja uudset puitarhitektuuri kohtab Eestimaa igas kandis. Aasta puitehitis 2017 võitjad kuulutati välja novembri keskel. Uurisime võitjatelt, mis oli objekti juures keerukat, kas ja mis on hoone juures uudset
ning millise konkurendi objekt meeldis kõige enam.

Võitjad kuulutati välja novembri keskel rahvusvahelise puitarhitektuuri konverentsi „Puit — homse elukeskkonna võti” pidulikul auhinnagalal. Žürii valis finaali 25 silmapaistvamat objekti eramutest kontorihooneteni ja spordikompleksidest kaubanduskeskusteni, mis kõige enam eristusid, olid huvitavad või uuenduslikud. moodnekodu.ee portaalis valiti rahva lemmik.

Parimat puitehitist valiti juba 15. korda. Luubi all on uued puitehitised, mille puhul on puitu oskuslikult kasutatud konstruktsioonis, välis- või siseviimistluses parimal võimalikul viisil arhitektuurses, tehnilises ja ehituslikus mõttes. Parimad selgusid neljas kategoorias: aasta puitehitis, UPM-Kymmene Otepää vineeri eriauhind, Arcwoodi liimpuidu eriauhind ja Raitwoodi fassaadi eriauhind.

Aasta puitehitise auhinnaga pärjati Rasmus Reinolti ja Ivo-Martin Veelma (Arhitektuuribüroo Lokomotiiv) loodud Tartumaal asuv AS-i Raitwood olme-büroohoone, mis paistis silma oma puidukasutuse poolest nii eksterjööris kui ka interjööris.

Seotud lood:

Hoone koosneb kolmest osast. Rekonstrueeritud keskmine osa on puitkarkassil, puitfermidega. Ühe juurdeehitatud tiiva kandekonstruktsioon on liimpuitpostidest, -taladest ja -sarikatest raudbetoonvahelaega; teine tsementplokkidest ja raudbetoonvahelaega, liimpuitsarikatega. Peakorraldaja, Puuinfo/Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu esindaja Henrik Välja: „Võitja jäi silma läbiva tipptasemel puidukasutuse poolest. Kui mõni konkureeriv hoone oli konstruktsiooni või välisarhitektuuri poolest põnevam, siis võitja puhul oli väga tugevalt näha, kuidas detailid olid ülimalt läbi mõeldud — seal ei olnud midagi juhuslikku. Kuigi hoone nägi oma lahenduste mõttes lihtne välja, oli aru saada, et selleks, et seda saavutada, oli tehtud väga palju tööd. See lihtsus ei olnud saavutatud lihtsalt, vaid väga suure tööga.”

Loe veel

Raitwood OÜ turundusjuht Anneli Parisalu:
Projekteerimise ja vajaduste läbimôtlemisega tegelesime pôhjalikult, aega kulus ligi aasta. Ehitustegevus kestis pisut üle 6 kuu ja oli sedavôrra kompleksne, et sisaldas nii 2001. aastal valminud algse hoone renoveerimist kui ka lisanduvate mahtude rajamist. Arhitektidel Rasmus Reinoltil ja Ivo-Martin Veelmal õnnestus suurepäraselt lahendada tervikuks tootmiskompleksi osaks oleva hoone väga erinevate rollide ruumiline funktsioneerimine ja sisemiste ühenduste toimimine.

Keeruline öelda, mis on väga uudne, kuid pöörasime olulist tähelepanu loova töökeskkonna loomisele. Seda nii kujunduslikus kui ka mikrokliima (õhk ja valgus) mõttes. Puitviimistlusmaterjalide tootjana oli meil koos arhitektidega huvitav leida rohket puitu kasutav lahendus sise- ja välisviimistluses.

Alati on põnevad EKA üliöpilaste õppeülesande tulemusel valmivad tööd! Selle aasta konkursil oli mitmeid huvitavaid ja inspireerivaid objekte. Vôiks esile tuua Tulivee rannarestorani oma huvitava ja lihtsa konstruktiivse lahendusega, oli ka mitmeid pônevaid fassaade.

Arcwoodi liimpuidu eriauhind läks Tartu Lõunakeskuse 10. etapile (Arhitektuuribüroo Peil OÜ), kus valmis keskuse uus osa kinokeskuse ja hotelliga ning neid vana osaga ühendav galerii ja aatrium. Galerii ja aatrium on mõlemad liimpuidust katusekanduritega. Täiendavalt on ehitatud liimpuidust suunaviitasid ja valgusteid.

Jaan Lott, OÜ Lõunakeskus juhatuse liige:
Lõunakeskuse peahoonet on alates selle avamisest 2001. aastal ümber- ja juurde ehitatud juba neljal korral. Tänavu kevadel valmis senistest keerukaim projekt, kus ehitusaluse pinna kogumaht (ca 35 000 m2) jagunes üsna täpselt pooleks hoone kõige vanema osa ümberehituse ning juurde ehitatava hoonemahu vahel. Lõunakeskuse hoones töötab ca 1500 inimest, aastane külastajate arv ületab 5,5 miljonit. Sellist ökosüsteemi ehituse ajaks sulgeda on äärmiselt keeruline. Ehitus- ja projekteerimistööde hanke lähteülesandesse oli seetõttu sisse kirjutatud nõue, et hoone peab kogu tööde perioodi vältel olema ohutult kasutatav. Tänu peatöövõtja oskuslikule tegutsemisele õnnestus ettevõtmine suurepäraselt — kauplused said tegutseda kogu ehitusperioodi vältel, kõik töökohad säilisid ning Lõunakeskus kaotas aastases külastajate arvus vaid 4%. Siit üks vihje metsameestele: ka nemad võiksid hoolimata keerukamast lahendusest metsa raiuda sellisel viisil, et keskkond säiliks ja võimalusel hoiduda lageraietest.

Liimpuidu kasutamine kandekonstruktsioonides on olnud ka Lõunakeskuse varasemate ümberehituste puhul oluline teema. Seekord võtsime puidu lisaks kandekonstruktsioonidele julgemini kasutusele ka siseviimistluses ja hoone esifassaadis. Kogu puit on pärit kohalikelt tootjatelt.

Minu eelistuseks võistlustööde hulgas oli Nordic Compact eramaja Kuusalu vallas. Elamu puhul on hindamiskriteerium lihtne — sellises majas elaksin meelsasti ka ise.

Raitwoodi fassaadiauhinna sai Kadarik Tüür Arhitektide loodud eramu Nõmmel looduskaunis kohas Aate tänaval. Eramu on kaetud lehiselaudisega ja selle perimeetri ümber on omapärased valgeks värvitud puitpostid.

Hääleõigus anti ka rahvale. Puit on Eestis väga pikkade traditsioonidega ehitusmaterjal, mida on kasutatud igasuguste ehitiste juures väga erinevate stiilidega. Me kõik oleme puitehitistega kokku puutunud ja rahva arvamuse küsimine lisaks professionaalsele žüriile aitab pilti mitmekesistada. Lemmikuks kuulutati Järvamaal asuv Huuksi mõisapargi müürimaja — romantilisse parki taaskasutatud puidust ehitatud eramu, mida pererahvas suveköögina ning puhke- ja mängumajana kasutab. Arhitektiks Toivo Tammik.

Toredaid leide oli nii Tallinnas, kus ehitised on tihti uhkemad ja palju tähelepanu läheb ehituskvaliteedile, kui ka maapiirkondades, kust võib leida väga head arhitektuuri ja piirkonnale omaseid lahendusi. „Silma hakkas tehases toodetud elementidest eramajade rohkus, kuna tehasemaja võimaldab saavutada paremat ehituskvaliteeti ja kiiremat püstitusaega. Kindlasti on tegemist positiivse trendiga. Samal ajal on märgata ka muutusi puitfassaadide osas, mida leiab aina suuremate hoonete juures ja kus on traditsioonilise laudise asemel kasutatud ka näiteks puitplaate,” kommenteeris žürii liige, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja.

Võib öelda, et sel aastal ei olnud ühte silmapaistvat favoriiti, tase oli üsna ühtlane. Žüriil oli tõesti raske seda võitjat valida. Sellepärast otsustati lisaks auhindadele mitu objekti eraldi esile tuua: AS-i Barrus kontor Võrumaal, Eisma sadama abihoone Sipelgakuuri juurdeehitus Lääne-Virumaal ja Tulivee rannarestoran Ida-Virumaal.

Barrus kontor, arhitekt Karmo Tõra:
Puidust ehitamine ja projekteerimine ise ongi tunduvalt keerukam kui näiteks betoonist või kividest. Ehiteskonstruktori töömaht on nn tavapärase betoonkonstruktsiooniga võrreldes märkimisväärselt suurem. Oleme sarnaseid lahendusi kasutanud oma varasemates töödes ja ka ehitaja oli nendega juba eelnevalt kokku puutunud, seega väga suuri üllatusmomente töös ette ei tulnud. Kuna hoone on maapinnast õhku tõstetud ehk seisab suuresti viltustel jalgade ja pikemates seintes on kogu hoone pikkused lintaknad, siis huvitavamaks probleemiks oli hoone jäikuse ja stabiilsuse saavutamine ilma pikisuunaliste diagonaalideta.

Meie jaoks uudseim lahendus oligi jäikuse saavutamine ristkihtplaatidega. Lisaks võiks välja tuua ehk vahelagede komposiitkonstruktsioonis (puit-betoon) lahendamise ja
puitfassaadi sisse peituvad välised ribikardinad.

Väga raske on anda hinnangut objektile, mida ei ole kordagi päriselt näinud. Fotodelt vaadatuna jätsid seekord parima mulje need objektid, mis kandideerisid parimale fassaadile.

Tulivee rannarestoran, arhitekt Ralf Tamm:
Funktsionaalselt keerukas oli restorani lahendus üsna väikesel detailplaneeringuga määratud ehitusala. Kasutasime ära peaaegu kogu ala ja “pakkisime” abiruumid väga tihedalt – andku kokad mulle andeks –, et ikka söögisaalile ka avarust jätta. Ehituslikult on muidugi keerukas maja kolmemõõtmeline lainetus – konstruktiivsed liimpuitraamid on kõik erineva kõrgusega ja üksteise suhtes nurga all nihkes. See nõuab ehitajalt suurt täpsust.

Kandev karkass ongi uudne, olles küll kujult üks, aga mitte tüüpiliselt monotoonselt korduv, vaid nihkes nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Tahaks välja tuua sisearhitektide töö (võrgud klaaspulludega näiteks) – Angela Orgusaar ja Andrea Tamm on teinud väga head tööd.

Meeldis Tüüri-Kadariku selge, kontrastne, graafiliselt geomeetriline fassaadilahendus.

Eisma sadama abihoone Sipelgakuuri juurdeehitus Lääne-Virumaal

Puidukasutuse trendidest, mis silma paistsid

Henrik Välja sõnul mingit väga radikaalset üllatust tänavu nominentide seas ei olnud — eks sektoris tegutsedes on ikka ette näha trende, mis tekivad. Positiivseks näiteks võib aga tuua mitu puidust büroohoonet maapiirkondades, kus oli kasutatud terviklikku lahendust ja kus kõik konstruktsioonid olid puidupõhised. Mingil määral oli betooni kasutatud puiduga komposiidina. Ja ristkihtliimpuit on väga palju kasutust leidnud.

Puitarhitektuuri populaarsusest Eestis

Tegelikult ei ole ju päris palju aastakümneid peetud puidukasutust konstruktsioonis tõsiseltvõetavaks lahenduseks. Alati on olnud esikohal betoonist ja terasest lahendused — need on standardiseeritud, efektiivsed. Puit on justkui uus tegija turul. Kui mis tahes mahukamat objekti lahendatakse puiduga, siis on see alati unikaalne olukord, väljakutse. Ja selle juures ongi eriline lisavaev, mis nähakse. Ja vaev ei ole mitte asjata. See on selleks, et ehitada hoone materjalist, mis on taastuv, keskkonnasõbralik ja väga nutikas, kui vaadata selle kaalu, tugevus- ja soojusomadusi. Välja ütleb, et kui seda kõike tervikuna vaadata, saab aru, et loodus ise on andnud meile kõige nutikama ehitusmaterjali, meil ei olegi vaja midagi leiutada.

Võistluse žüriisse kuulusid Peeter Loo (KAMP Arhitektid, Eesti Arhitektide Liidu liige), Tomomi Hayashi (HGA arhitektuuribüroo, „Aasta puitehitis 2016” eriauhinna võitja, Tallinna Tehnikakõrgkooli arhitektuuriinstituut), Karin Paulus (Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu liige), Elmar-Jaan Just (Eesti Ehitusinseneride Liidu liige, Tallinna Tehnikaülikool), Andres Madalik (Merko Ehitus Eesti AS, põhjamaade suuna juht) ja Henrik Välja (Puuinfo/Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit).

Uute ja põnevate puitehitisteni järgmisel aastal!

LOE VEEL:

FOTOD JA VIDEO: Saun kui kunstiteos — väljast kandiline, seest ümar

FOTOD │ Ammuta inspiratsiooni — 105 pilti Soome elamumessilt

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MOODSA KODU TOP

Viimased uudised