2. Aurusaun

Türgis on aurusauna ehk hamamite traditsioon kestnud vankumatult aastatuhandeid ja toonud ka meie kõnepruuki ja kultuuriruumi mõiste “Türgi saun”. Aurusaun levis ka Põhja-Venemaale, kus see sai nimeks banja. Kaasaegne aurusaun ongi sarnane vene saunaga, sest seda kuumutatakse samuti 40–45 °C, köetakse aga teisiti. Aurukatlas tekitatakse üleküllastatud veeaur, mis juhitakse torude kaudu saunaruumi, kus ta siis nähtavate pilvedena hõljub. Aurusaunas on temperatuur poole madalam kui tavalises saunas. Saunalisi ümbritsevad aurupilved on sageli rikastatud eeterlike õlidega. Kõrge õhuniiskuse tõttu võib niisugune kümblus olla vereringele koormav.

Aurusaunal on aga ka mitmeid teraapilisi omadusi — tänu suurele niiskusesisaldusele ja kuumusele on aurusaun tõhus terviseparandaja bronhiaalastma, bronhiidi, ülemiste hingamisteede katarri, köha, häälekäheduse, mitteakuutsete reumaatiliste vaevuste ning liigesevalude korral. Tugiprotseduurina on aurusaun kasulik ka inimestele, kellel on unehäired, häiritud naha verevarustus, kuiv ja pragunenud nahk, lihaspinged ja tundlikkus äkiliste temperatuurimuutuste suhtes. Naha aurutamine aitab vabaneda igapäevastest pingetest, lõdvestuda ja taastuda. Niiske kuumus stimuleerib hästi nahaaluste veresoonte verevarustust ja puhastab intensiivselt nahka. Avanevad naha poorid, eemalduvad surnud naharakud ja nahk muutub pehmeks, puhtaks ja siidiselt siledaks. Aurusaun on sobivaks täiendamiseks ka kaalualandamisel, sest üks protseduur aitab põletada 400-600 kalorit.