IIZI kodukindlustuse tootejuhi Kaire Villmäe sõnul ei ole vahet, kes on üüritava pinna kindlustanud, sest kahjujuhtumi korral hüvitab kindlustusselts kahju vastavalt lepingule ja olenemata sellest, kas kahju tekitas üürnik või omanik. Kindlustamise vastu võiksid huvi tunda mõlemad pooled, sest kindlustus hüvitab vastavalt lepingule kahjud omanikule ka olukorras, kui korter on välja üüritud ja omanik ise seal ei ela. Kui valida juurde üüritulu kaotuse lisakaitse, siis hüvitab kindlustusandja ka saamata jäänud üüritulu selle perioodi eest, kui korteris ei olnud võimalik kindlustusjuhtumiga seoses elada.

Mida üürnik kindlustama peaks?

Kindlustatud võiks olla kogu elamine, et olla valmis kõigiks ootamatuteks. Kodukindlustus hõlmab ka kodust vara ja kodu juurde kuuluvat panipaika (keldrit). Seega kui üürnik kolib möbleerimata üüripinnale või kui tal on seal võimalus isiklikku vara hoida, näiteks lapsevankrit või jalgratast, siis tasuks üürnikul kindlasti mõelda koduse vara kindlustamisele. Sellisel juhul oleks kindlustatud üürniku vara, mille ta üürikorterisse kaasa on võtnud.

Üürnikul võib korteris toimunud kahju tõttu tekkida olukord, mil omanik nõuab kahju korral kulude hüvitamist üürnikult. Eraisiku vastutuskindlustus on abiks, kui kahju on tekitatud kolmandale isikule. Näiteks isegi juhul, kui kindlustatu laps külas olles lõhub hinnalise tahvelarvuti.

Kes katab kulud, kui üürikorter ei ole kindlustatud?

Esmalt tuleks hoolega lugeda üürilepingut, kuid tavapraktikas, näiteks üürikorteris toimunud ootamatu torulekke või tulekahju korral, jääb remondikulu omaniku kanda. Kui õnnetuse on põhjustanud üürnik, näiteks unustades kodust lahkudes tööle triikraua või jättes lukustamata ukse, siis saab omanik kahju välja nõuda hoopis temalt. Üürnik peab tagama, et üüripind on samas seisukorras nagu siis kui see üürile võeti.

LOE LISAKS: