Elamine puu otsas
Marko, kus onn asub?
Puuonn asub Viljandi linnas Sepa tänaval.
Kuidas idee sündis?
Selline idee on vähemalt korra lapsepõlve jooksul igal poisil ja tüdrukul. Kui see õigel ajal realiseerimata jääb, löövad kiiksud vanast peast välja. Ühtlasi tundus mõte piisavalt hull, et see tõepoolest ellu viia.
Miks puu otsa?
Puuonn tuli just selline tänu puule — see on ehitamiseks justkui loodud.
Milliseid materjale on kasutatud?
Kandekonstruktsioon on saematerjalist, kinnitatud tüvede külge rihmadega ja toestatud oksaharudele. Seinad on punutud vitstest, vahed savi, liiva ja põhu seguga täis topitud. Sise- ja välisviimistlus valge savikrohviga. Katusekatteks on plekk. Puitmaterjal ja plekk on välja nopitud ehitusjääkidest, savikrohvi kinkis Uninaks. Vitsad lõikasin järve äärest, liiva ja savi kaevasin august, põhk toodi põllult.
Kui külmaga kannatab seal elada?
Põrand ja lagi on soojustamata ning seinad püüdsin teha võimalikult õhukesed. Seega on seal mugav elada soojematel kuudel, kuigi soojus on suhteline.
Kas enne ehitust oli ka projekt?
Enne ehitust oli väga selge visioon, milline see peab päriselt välja nägema. Protsess selleni nõudis improviseerimist ja katsetamist.
Mis oli ehitamise juures kõige raskem?
Saviämbrid ja katuseplekk kaalusid üles vinnamisel kõige rohkem.
Mida tagantjärele tarkusena teisiti teeksid?
Tagantjärele tarkus on, et ära viska alla lauajuppi, mida sa arvad enam vaja mitte minevat — sul läheb seda vaja!
Mida sõbrad-tuttavad ettevõtmisest arvavad?
Räägivad, et meeldib. Mõni ehk heidab kõrgust ette, aga seda seetõttu, et ta ise kardab kõrgust.
Kas on ka kuidagi tulevik seotud arhitektuuri või ehitusega?
Võimalik. Praegu saan oma teenistuse palkmaju ehitades ja restaureerides.
Fotod: www.randotomson.com
