Eestlaste loodud väikeelamu KODA on üks innovaatilisemaid maailmas — astume sisse!

Business Insider pani kokku 2016. aasta kõige innovaatilisemad moodulelamud, mille idee peitub nutikates lahendustes igas mõttes: materjalid, tehnoloogia, energiasäästlikkus, mugavus jne. Ka eestlaste KODA on TOP 10-s. Uurisime lähemalt, mis on KODA. Küsimustele vastab Taavi Jakobson, üks Kodasema asutajaliikmeist ja juht.

2016. aasta arhitektuurivaldkonna aastapreemiate jagamisel pälvis KODA Eesti Arhitektide Liidu Väikeobjekti preemia 2013-2015 (läks jagamisele); samuti valisid moodnekodu.ee lugejad Eesti Arhitektide Liidu nominentide hulgast KODA oma lemmikuks.

Mõned märksõnad:

• liigutatav kodu
• tervislik kodu
• betoonist kodu
• plussenergia
• pannakse püsti 7 tunniga

1. Taavi, kuidas sündis just selline objekt?

Meie eesmärk oli luua ja ehitada maju, mille energiatarve on võimalikult väike. KODA 2.1 põlvkonnas oleme jõudnud plussenergiani — maja toodab rohkem energiat, kui tarbib. KODA katusel on päikesepaneelid ja tänu väga soojapidavatele seintele, neljakordse klaaspaketiga fassaadile ning energiasäästlikule tehnoloogiale on tema energiavajadus väga väike. Energiasäästliku maailma visioon…

Üks meie töömeetodeid oli taandamine — viskasime maja tühjaks ja hakkasime vaatama, mille me peame tagasi panema. Selles majas ei ole ühtegi asja ainult ilu pärast. Igal ese või lahendus täidab üht või mitut funktsiooni. Ning selle ülima taandamise juures on KODAs näiteks kaks dušši — inimese mugavuse arvel me kompromisse ei tee.

Kodasema asutajad Ülar Mark, Taavi Jakobson, Marek Strandberg, Kalev Ramjalg ja Hannes Tamjärv tulid kokku 2014. aasta suvel. Esialgsest ideest püüda üleüldiselt juba olemasolevate hoonete energiatõhusust tõsta ning kulutamist vähendada, kasvas sügiseks otsus, et keskendume oma maja ehitamisele, mille keskmes on energiatõhusus ja sisekliima.

Sellest me saime väga kiiresti aru, et väikese ruumi projekteerimine on kordades keerukam, kui suure ruumi projekteerimine. Väikesel majal ei ole võimalik ei ruutmeetrite ega ruutsentimeetritega laiutada. See on ka üks põhjus, miks on KODA seinad nii õhukesed — 178 mm ei ole mitte ainult efekti pärast, 4 lisasentimeetrit seina paksust võrdub ruutmeeter kaotatud põrandapinda.
Ülar Mark (KODA arhitekt) ütles korduvalt, et pilvelõhkuja oleks meil juba ammu valmis.

Tuli mõelda nagu jahtide või autode disainerid — kuidas ruumi ära mahtuda, mille saab ära jätta, mis peab olema käeulatuses, kuidas tervik võimalikult ergonoomiliselt toimima panna?
Inimesed on väga palju öelnud, et majja sisse astudes tundub ruum palju suurem, kui KODA elamispind 26.2 m2 lubab ja maja väljast aimata laseb.

Muidugi on võimalik teha eluasemeid, mis on hoopis väiksemale pinnale mahutatud, aga selle ruumivõiduga kaasnevad suured kompromissid elumugavuse või siis klaustrofoobilise tunde arvelt. YouTube on täis videosid, kus üliväiksele pinnale on ära mahutatud maja, aga ma ei kujuta end elama kohta, kus iga kord, kui soovin voodi seina sisse voltida, pean selle korrektselt ära tegema või töölaud peab alati olema tühjaks tehtud. Ilmselt on inimesi, kelle jaoks on see hea lahendus. KODAs on 140 cm lai magamise ala, ruumikas pesemise ruum — mulle tundub, et oleme jõudnud omalaadi optimumini.

Meie kodude, kontorite, koolide sisekliima mõjutab meid väga otseselt

Tööde käigus jõudis teadvusesse number, et me põhjamaade inimestena veedame 90% oma elust siseruumides. Kui midagi 90% oma elust teha, on selge, et see omab väga suurt tähtust. Uuringud näitavad, et sisekliima kaks väga lihtsat parameetrit — liiga kõrge temperatuur ja liiga kõrge süsihappegaasi (CO2) sisaldus, mis on enamuses meie koolidest paigast ära, vähendavad õpilaste õppimisvõimet 10-15%. See on väga karm number. Ühelt poolt 10-15% ei tundu väga hirmus, aga tegelikkuses tähendab see rohkem kui ühte kaotatud kooliaastat kogu õpilase õppeaja jooksul.*

2500 ppm CO2 sisaldus halvab inimeste strateegilise mõtlemise ja intsiatiivikuse — samas ei ole see haruldane CO2 tase töökeskkondades ning nõupidamisruumides, kus võetakse vastu strateegilisi otsuseid. Suurbritannia mõõtmistulemused näitavad, et öösiti tõuseb magamistubades CO2 tase üle 3000 ppmi, mis ei ole küll otseselt tervistkahjustav, küll aga väga selgelt häirib une kvaliteeti ja inimeste järgmise päeva sooritusvõimet. Ja süsihappegaas on vaid üks parameetritest. Samamoodi võtame valgustingimused, mürafoon, milles elame, on stressitaset tõstev ja sooritusvõimet langetav, elukvaliteedist rääkimata. KODA betoonukse sulged südalinnas ja — vaikus — linn jääb ukse taha.

2. Mis oli projekti juures keerukat?

Keerukas… pigem naljakas oli, kuidas meile kogu aeg ja väga palju öeldi seda lauset: "Niimoodi ei tehta!" Kui me selle peale ütlesime, et väga hea, me tahamegi teistmoodi teha, (mitte et teistmoodi tegemine oleks omaette eesmärk, aga nägime, et saab paremini), siis mõned inimesed ütlesid veendunult: "Niimoodi ei saa teha, nagu te teete!" Ja siis me tõestasime, et saab teha.

Eriline päris betoon

Keerukas oli algajana kuulda tarkade inimeste (ilma igasuguse irooniata) kommentaare, et niimoodi ei saa. Eks ta nii mõnigi kord lõi kahtlema. Paljud skeptikud, eluaegselt betoonitöödega seotud, ütlesid, et 60 mm betooni pole mitte betoon, vaid krohvikiht. Väga hea näide kaasa mõtlemisest ja materjali-innovatsioonist on meie betoonipartner Rudus, kes on meiega koos välja töötanud täiesti erilise betoonisegu, mida KODAs kasutame: see on hooldusvaba, 2-3 korda tugevam, kui tavaline betoon, veekindel, mida tavaline betoon ei ole, ja ei pragune nagu tavabetoon.
Aastal 2015, kui KODA saab Eesti Betooniühingu eriauhinna betooni teemalise innovatsiooni eest, on sõnum selge — tegemist on “päris” betooniga.

Õnneks jõudsime üsna kiiresti selleni, et tõe kriteerium on praktika. “Ei ole võimalik” lahendustega tegime lihtsalt katsed. Tallinna Tehnikakõrgkooli laboris oleme väga palju mõtteid järele proovinud ja raskusi murdnud. Kui laua taga arutades võib end veenda ükskõik milles, siis katse tulemus näitab, kas asi toimib või ei toimi ja tõde on väga kiirelt käes. Selgus, et mõnelgi korral hindasime asju laua taga liiga konservatiivselt — näiteks meie seina komposiitpaneel osutus tugevamaks, kui esialgu julgesime hinnata.

Meie uusim teaduspartner on üks juhtivaid ehitusteaduse ja — innovatsiooni keskusi maailmas — BRE. Nende Innovatsioonipargis Londonis tutvustatakse huvilistele ka KODA demomaja.

Päris maja

Eesti kolme aasta tugevaimate väikeobjektide hulgast arhitektuuripreemia väärida veenab, et tegemist on “päris” arhitektuuriga, mitte mingi väikese veidra objektiga.

Meil on õnnestunud väga väiksele pinnale tekitada hedonismi kalduv oaas — väljakutse oli mahutada inimese mugav elu ära 26.2 ruutmeetrile viisil, et see pind tundub avar. Järgmine samm on tõestada inimesele, kes pole ise KODAs seisnud, et KODA on tegelikult päris maja. Teda püütakse vaadata naljaka väikeobjektina, kuigi reaalsuses on tegemist hoonega, kus lihtsalt asjad on kompaktsemalt paigutatud, ent millegi arvelt ei ole tehtud kompromisse. Pigem on vastupidi — pean tunnistama, et ma ei ole näinud ühtegi teist eluaset Eestis, kus samaaegselt tagatakse sama energiaklass, sama mugavus ja sama sisekliima kvaliteet.

3. Milliseid viimistlusmaterjale ja põnevat või uudset tehnoloogiat on kasutatud?

Meie endi jaoks on see nii elementaarne, et vahel kipub ununema — sestap esimesena — KODA on betoonist maja, mis ei ole sunnismaine. Kui omavalitsusest püstitusluba olemas, pannakse KODA kokku 4-7 tunniga, ta ei vaja vundamenti, piisab siledast pinnast ja näiteks killustikupadjast. 4-7 tunniga saab ta vajadusel ka lahti monteerida (või ühes tükis) uude asupaika transportida. Kes kord maja ehitanud teab, mis võidu see ajas, rahas ning närvirakkudes teeb. KODAdest saab ehitada mitmekordseid ja mitmetoalisi kooslusi — külasid, linnu.

Eelnevate vastuste sisse on juba jõudnud meie betoon, 178 mm seinad, sisekliima. Suurimad innovatsioonid KODAs on asjad, mida seal ei ole ja lahendused, mida silmaga ei näe. Ehitusvaldkonna jaoks on uudne ka KODA mõtteviis, protsess ja meeskonna lähenemine oma tööle.

Inimene on harjunud mõtlema, et aknaraam on akna lahutamatu osa. Kui mõistad, et aknaraami pole tarvis, ei pea tegelema sellega, kuidas tavalist aknaraami kuidagi paremaks saada. (Raami on tarvis klaasi transpordiks punktist A punkti B). Kui maja tehases valmis toota, kaob akna transportimise vajadus ning kaob külmasild.

Vaakumisolatsioonipaneelid (VIP) tõkestavad soojuse kadu kuni 10 korda paremini kui samade mõõtmetega täidisisolatsioonmaterjalid. Kuna saime oma puitbetoonist komposiitpaneelide lahendusega KODA kontruktsiooni väga saledaks, tuli leida sobiv nanomaterjal, millega täidetud vaakumisolatsioonipaneelide elueast saab rääkida suurusjärgus pool sajandit — KODA seinad hoiab soojad räniudu.

KODAs peame kõigi materjalide puhul oluliseks, et kasutame inimesega kokku puutuvates ruumides naturaalseid materjale. Puitpaneelid on töödeldud naturaalsete õlidega. KODAs mitmel pool kasutuses olev ülitugev kattematerjal Line-X on oma vastupidavust tõestanud veoautode kastide värvimisel — samas on ta mittetoksiline.

Meie tugevus on olemasolevate materjalide uues kontekstis ja kombinatsioonis kasutamine. Näiteks klassikalised puit ja betoon uues võtmes. 58 mm betoonkest, mis meil maja ümber on täiesti aus puhas betoon, lihtsalt terve hulga lisanditega. Seda betooni pole me väljastpoolt millegagi töödelnud, ta ise on täiesti teise kvaliteediga, hooldusvaba, purjemuster mõnus käega katsuda.

Samamoodi on siseruumide ristkihtpuitplaadil puidu head omadused — puidu tunnetus, pehmus, ent see, et teda on ristkiududena kleebitud, võtab ära puidu mitmed kehvemad omadused — ta ei mängi niiskuse käes.

Betoon väliskihis ja puit sisemises kihis toimivad puitbetoonkomposiitpaneelis, millest KODA ehitatud on, üksteist täiendava tervikuna. Meie paneelides betoon võtab vastu surve ja puit tõmbejõu. Betooni võib murda, aga mõtle näiteks söögipulgale — selle pressimine ja murdmine on võimalik, aga katsu sa puitu katki venitada. Tänud materjalide koostööle olemegi väga õhukese seinaga suutnud luua konstruktsiooni, mis võtab vastu lumekoormuse pea igal pool Skandinaavias, välja arvatud mõned väga spetsiifilised kohad Norras ja Rootsi põhjaosas.

Materjalide kasutus tuleneb meil otstarbest. Betoon saab väljas UV kiirguse, tuulte, vihma, lumega väga hästi hakkama. Samas me teame, et tavalise värvitud puitseina “sööb Päike üsna kiiresti ära”. On tarvis üle värvida ja puitlaudis vajab mingisuguse aja pärast välja vahetamist. Betoon muutub ajas ainult tugevamaks.

Silmaga nähtamatu tarkus, upgradeable maja

Tänapäeval pahatihti mõeldakse, et tark on see maja, mille seinale on naelutatud iPad. Kui vaadata kasutajaliidest autotööstuses, siis rool, käigukang, pedaalid on püsinud samad, aga see, mis seal taga on, on muutunud analoogseadmetsest digitaalseadmeteks. Tarkus on tekkinud kapoti alla ja kohtadesse, kus seda ei näe.

Samamoodi KODA-l. Üks pool on automaatika, teine see, kuidas süsteemid on läbi mõeldud viisil, et me ei kuluta energiat vastassuunalistele protsessidele. KODA süsteemid — ventilatsioon, küte, jahutus, töötavad ühtse tervikuna. Et teki olukordi, mida nägime Kodasema algusaegadel eri hooneid külastades — küttesüsteem töötab täie auruga ning samal ajal maja konditsioneerid püüavad meeleheitlikult ruume jahutada, eurod ja energia põlevad.

Suvel liigpalava toa jahutamiseks lülitab termostaat sisse konditsioneeri, lihtne? KODAs enne, kui otsus langetatakse, vaatab süsteem, mis on antud tingimustes kõige optimaalsem jahutusressurss. Vahel valib vabajahutuse, toob väljast jahedamat õhku sisse, vahel kasutab passiivset tarkust. Klassika: trassist sisse tulev külm vesi liigub boilerisse, kus ta energiat kasutades üles soojendatakse.

Kui KODA on jahutusrežiimis, kasutatakse sisse tulevat külma vett enne tema boilerisse jõudmist maja jahutamiseks. Esiteks ta jahutab õhku ja seesama õhk soojendab ka vett paari kraadi võrra enne, kui see boilerisse liigub.

Nii KODA andurid kui seadmed on keskse süsteemiga ühendatud. Sarnaselt telefonis olevate äppide lisamise ja uuendamisega on meil soovi korral võimalik kogu maja automaatikasüsteemi terviklikuna uuendada.

4. Mis oli projekti puhul põhiline ja oluline?

Mulle meeldib hästi Volvo reklaamlause “We have designed a Volvo around you.” Kogu see mõte, et kõik on ehitatud ümber inimese, sobitub hästi meie missiooniga — KODA eesmärk on parandada meie põlvkondade elukvaliteeti, ent mitte meie laste arvelt. Elu- töö- ja kooliruumide sisekliima parandamisest sõltub otseselt inimeste tervis ja elukvaliteet. Energiasääst ja läbi plussenergia maja energia tootmine jätab ressursse ka lastelastele. Ja loomulikult on oluline, et KODA on ruum, kus inimene tahab olla, ning tunneb rõõmu teistele ütlemisest — ma elan KODAs!

5. Mida tähendab Eesti Arhitektide Liidu Väikeobjekti preemia võitmine teie jaoks?

KODA on saanud maailma tippudega mõõtu võtta ning tublisti rahvusvahelist tähelepanu — Maailma Arhitektuurifestival valis KODA üheks kümnest Väikeprojekti nominendiks, Ameerika Disainiauhindadel sai KODA kaela Sisekujunduse kategooria hõbemedali jne. Ent seda sooja ja hoitud tunnet, kui oma kodus nii kvaliteetses ja laia skaalaga valikus teenisime Arhitektuuriauhindade žürii kõrgeima hinnangu ja ka moodnekodu.ee Publiku lemmiku tiitli, on raske korrata. Aitäh!

6. Kas KODA saab osta? Kui palju see maksab?

Kui palju KODA maksab, kas ja kuidas seda osta saab, on konkurentsitult kõige populaarsem küsimus, mis meilt üle maailma küsitakse. Oleme senini vastanud, et 2017. aastal saab osta. Nüüd saabki — KODA on müügis!

Eestis saab “tehase väravas” endale baasvarustusega KODA soetada 100 000 € eest. Käibemaks, transport, paigaldus, liitumised lisaks. Baasvarustus tähendab täisviimistlusega KODA, vaakumisolatsioonpaneelidega soojustust, päikesepaneelid on katusel ning pesta saab toimivas duširuumis. Kuna köök on väga isiklik koht, komplekteerib iga kodaline köögilahenduse vastavalt oma vajadustele. Võimalus on lisavarustusena valida meie pakutud tehnika ja mööblimoodulid või ehitada oma käe järgi. Kuigi KODA võib olla suvemaja, toimib ta kenasti Eestimaa talves. KODA on päris kodu, igapäevaeluks mugavaim 1-2 inimesele ja lemmikloomale. eluKODA kõrvale sobib tööKODA, stuudio, butiik (või õpiKODA nagu Rocca Al Mare kooli juures valmimas).

Muutmaks KODA laiemalt kättesaadavaks oleme otsustanud turule tuua ka KODA rentimise võimaluse. Kuna tegemist on plussenergia majaga, siis sellele summale ei lisandu jahutuse/kütte energiakulu.

* 2015. aastal on valiku Tallinna koolide näitel jälgitavad ka reaalsed mõõtmistulemused Eestist.

Vaata ka www.kodasema.com