Maltal on tore komme korraldada missa 24. detsembri keskööl. Pärast missat, nii umbes kella kahe paiku hommikul, suundutakse pere ja sõpradega rikkalikule hommikusöögile. Ka kinke jagatakse 25. detsembri hommikul. Jõuluõhtul, kui Eestis perega laua ümber istutakse, käivad maltalased (seda eriti nooremad inimesed) väljas lõbutsemas. Kuna maltalased on reeglina üsna usklikud, on jõulude tähistamine Maltal tugevalt seotud religiooniga ning palju käiakse kirikus.

Foto: Jõulukaunistused Malta tänavatel. John Haslam / Flickr.com

Jõulukaunistused Maltal ja Eestis on reeglina üsnagi sarnased. Maltal kasutatakse kodu kaunistamisel küll rohkem religioosset temaatikat, paljudes kodudes on sisse seatud Jeesuslapsega häll või aknalaual Jeesuse sünnistseen (Jeesus hällis koos Maarja, Joosepi, kolme kuninga ja karjastega).

Foto: Pixabay


Jõulupuu on Maltal tavaliselt plastmassist, kuna ehtsat kuuske pole sel maal lihtsalt kuskilt võtta. Ingrid ise ei pea end religioosseks inimeseks ning tema koduski on jõulukaunistused üsna tagasihoidlikud. Ka ei hinda ta plastmassist jõulupuud ning pole selle olemasolu vajalikuks pidanud. Küll aga võib kohata kunstkuuski mitmete teiste eestlaste kodus, kes kuusetraditsioonist lugu peavad.

Foto: Egle Vunn

Maltal on ka huvitav komme panna niiskele vatile idanema kas nisu- või hiireherneseemneid ja hoida neid 4-5 nädalat enne jõule pimedas. Tulemuseks on justkui juustena kasvavad pikad valged rootsud (gulbiena). Nendega kaunistakase nii kodusid kui ka kirikuid.

Mis puutub jõulumenüüsse, siis toidud sarnanevad ajalooliselt Inglismaa koloniaalvaldustesse kuulunud Maltal inglise jõuluroogadele. Pearoana süüakse kalkunit, kuigi eelroaks on tavaliselt pastaroog. Magustoiduks on kas inglaste jõulupuding või itaallaste panettone (keeksitaoline kook).

Foto: Pixabay

  • Kui soovid Malta elust ja kultuurist rohkem teada saada, loe lähemalt Ingrid Eomoisi raamatust “Minu Malta”.

LOE LISAKS: