Eestlaste jõulud välismaal: Horvaatias lastel päkapikke ei käi ja jõululaupäeval liha ei sööda


Eestlaste jõulud välismaal: Horvaatias lastel päkapikke ei käi ja jõululaupäeval liha ei sööda
Foto: Sigrid Suu-Peica

Sigrid on oma horvaadist abikaasa ja lapsega elanud Horvaatias Cresi saarel viimased kuus aastat. Jõule peetakse nende peres nii Eesti kui ka Horvaatia kommete järgi.

Eestlaste jaoks võib-olla on kõige kummalisemaks erinevuseks see, et jõululaupäeval horvaatlaste kommete kohaselt liha ei sööda. Sel õhtul on laual kala ning traditsiooniline kuivatatud tursast valmistatud pasteet. Seda saab ise teha, aga võib ka valmiskujul osta. Kui kell lööb südaööd, minnakse missale ja soovitakse „Sretan Božić!“ ehk Häid jõule! Noortel on sel õhtul aga kombeks sõpradega baarides tähistada, mitte kodus perega olla. Pidulik perekondlik jõululõuna toimub aga 25. detsembril.

Sigridi pere tähistab 24.detsembril jõule Eesti kombe kohaselt — ja seda loomulikult sealiha, kartulisalati ja kingitustega. Päev hiljem süüakse ka kohaliku kombe kohaselt rikkalikku jõululõunat sealiha, ahjuprae ning erinevate kookide ja küpsetistega. Kui veel kohalikke kombeid esile tuua, siis tasub teada, et Horvaatia lastel päkapikud ei käi, küll aga toob lisaks jõuluvanale 6.detsembril kinke Sveti Nikola. See on laste ja meremeeste pühak, kelle välimus tuleneb kirikuisale kohasest riietusest. Sigridi lapsel on aga jõulusokk akna juures ning nende kodus päkapikud käivad. Ka jõuluvana ei satu horvaatlaste kodudesse nii tihti, nagu Eesti peredesse. Pigem on levinud tava, et 25. detsembri hommikul poetatakse kingid kuuse alla. Kui see juhtub muidugi kuusk olema, sest Horvaatia rannikul kuuskil ei kasva ja jõulupuuks tuuakse mänd või kadakas. Levinud on ka kunstkuuse tuppa toomine. Suuremates linnades on müügil loomulikult ka päris kuuski. Sigridi pere on jõulumeeleolu loomiseks ehtinud nii kadakat kui ka kunstkuuske.

Seotud lood:

Katoliiklikus Horvaatias on kombeks kuuse alla panna oma meisterdatud või ostetud valmis jõulusõim, koos sinna käivate tegelaste ja detailidega. Kuna Sigridile on see tava võõras, siis nende peres jõulusõime ei tehta.

Loe veel

Samuti on horvaatidel jõulude ajal kombeks kas ise potti külvata või osta ette kasvatatud nisuoras. Ja mis on veel teistmoodi kui Eestis — linnaväljakutel asuvaid purskkaeve kaunistatakse jõulude ajal sageli advendipärgadega, mis on kujundatud okaspuuokste, jõululampide ja ehetega.

  • Kui soovid Horvaatia elust ja kommetest rohkem teada saada, siis loe ka Sigrid Suu-Peica raamatut ”Minu Horvaatia”.
Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare