Eestlaste jõulud välismaal: Eksootilisel Bali saarel tähistatakse värvikirevat ja kaunistusterohket galungan i
Seekord rändame imelisele Balile. Viis kuud Balil elanud eestlanna Marjam Vaheri sõnul seal jõule eriti ei peetagi — mõned päevad enne meie jõule tähistatakse hindu püha galungani. Jõulutunnet Marjamil sel aastal polegi, aga galungan oli vinge!
Balil on jõulud on rohkem välismaalaste püha, seega võib seal viibides olla raske leida seda õiget jõulumeeleolu. Eestis olid jõulud aasta kõige olulisem püha, lastel käis jõuluvana ja kaunistasime kodu juba kuu aega enne pühi, kuid siin ei saa arugi, et jõulud on kohe käes. Ainsad kohad, kus Marjam on Balil traditsioonilisi jõulukaunistusi näinud, on välismaalastele mõeldud kohvikud ja ostukeskused.
Galungan on aga äärmiselt oluline — sellel päeval ei tööta keegi, vaba päeva võtavad nii lapsehoidjad kui ka koristajad, et galungani jaoks kaunistusi valmistada ja tseremooniatel osaleda. Restoranid ja poed on suletud ning kogu saar on ehitud.
Galungani jaoks näeb aga kogu küla suurt vaeva, et nii tänavad, templid kui ka kodud ära kaunistada. Iga väiksemagi Bali kodu ees on uhkelt ehitud altar ja keeruliselt dekoreeritud bambuskaunistus panjar.
Templite ja kodude kaunistamine on äärmiselt oluline, kuna sümboliseerib andamit jumalatele. Sõitsime galungani päeval lastega lihtsalt mööda saart ringi, et tõeliselt ära kaunistaud külateid nautida — kõik tee ääred on kaunistusi täis, tuules õõtsuvad kaunistatud bambuskepid, altarid…
Balil kasutatakse galungani kaunistuseks põhiliselt looduslikke materjale, näiteks bambust, lilleõisi ja lehti, mis väga oskuslikult kaunistusteks kokku pannake. Kogu küla tuleb kokku, et neid kaunistusi valmistada — see on käsitöö, mis võtab aega mitmeid päevi ja kaasatud on nii mehed kui ka naised. Kaunistuste mõte on olla Bali paljudele jumalatele meelepärane ja tuua neile ande, et nad jätkuvalt õnnistusi saadaksid.
Galungani päeval kannavad kõik kohalikud kogu saarel traditsioonilisi Bali rõivaid. Pildil on Marjam preester Dewaga, kes teda galungani pidusöögile kutsus.
Pilt pidusöögilt preestri ja mõne välismaalasega. See oli päev enne galungani — nagu Eestiski on jõulud perekeskne püha, kuid päev enne või pärast kutsutakse külalisi ja jagatakse oma õnnistusi teistega.
Draakoni moodi elukas on samuti galunganiga seotud traditsioon. Kohalikud lapsed käivad trummide ja kostüümidega mööda tänavaid ringi ja koguvad galungani puhul annetusi.
