Eesti aja ja asja ilu

Tallinna südalinnas arhitekt Eugen Sachariase loodud ja 1935. aastal valminud majas korterit renoveerima hakates oli omanike sooviks kasutada võimalikult palju naturaalseid materjale ning säilitada võimalikult palju maja sündimise ajastule omast. Ideed kutsuti ellu viima sisearhitekt Ines Haak.

“Üks uuema ehitusstiili esindajaid Eestis on arhitekt E. Sacharias, kelle plaanide järgi on püstitatud rida moodsaid elumaju Tallinnas,” kirjutas ajaleht Vaba Maa 18. mail 1935.
Moodsa elumaja sisust oli selleks ajaks, kui praegused omanikud endale kodu rajama hakkasid, aga üsna vähe alles jäänud. Hoone põles 1944. aastal seest tühjaks ja taastati pärast sõda juba teisi väärtusi silmas pidades.

Nõukogude ajal olid suured teenijatubadega korterid ehitatud mitmeks väikeseks, aastaid KGB töötajate korteriteks olnud majast tuli renoveerimise käigus seinte seest kümnete meetrite kaupa erinevaid juhtmeid välja. “Igaks juhuks lõikasime need läbi,” märkis perenaine naerdes. Veel oli korteris 1990ndatel tehtud sellele ajastule omane remont.

Põhjamaiselt rahulikus elutoas on ruumi ka suuremale seltskonnale õhtusöökide korraldamiseks. Kui söögilaua pikkusest väheks jääb, saab nutika lahendusena selle köögilauaga kokku lükata — mõlema laua plaadid on täpselt ühelaiused ja -kõrgused. Ka toolid valiti kööki ja elutuppa seda vajadust silmas pidades ühesugused.

Planeeringut, mis oli suures plaanis säilinud maja algusaastatest — korter oli lihtsalt ühe toa võrra väiksemaks jäänud — muutma ei hakatud. (Kõigepealt arhiivis maja projekti uurimas käinud sisearhitekti üllatust võib ette kujutada, kui ta ruume läbi käies ja üle mõõtes avastas, et üks tuba on kuhugi lihtsalt kadunud.)
Säilitati ka 1930ndate linnakorterite lahutamatuks osaks olnud jahekapp köögi välisseina ääres — see täidab praegu ka sahvri rolli.

Suurim muutus oli ukseavade korrigeerimine, need olid vahepealsetel aastatel ebatavalisse mõõtu läinud.
Parkett oli aga alles ja kauneid tammepõrandaid oli võimalik säilitada. Need saidki esimeseks pinnaks, mis materjali ilu eksponeerima hakkasid.

Minimalistlik interjöör lasebki domineerida materjalidel, mis on looduslikud. Samuti oli sisearhitekti idee kasutada võimalikult palju Eesti disainerite loomingut, eritellimusmööbel valmis mõistagi Eestis.
Kogu interjöör on rahulikuks taustaks omanikele ja nende asjadele.

Edasi loe ajakirja Diivan veebruarinumbrist, kust leiad veel aasta värvid 2014, intervjuu Norr11 disaineritega, ülevaate Eesti betoonehitis 2013 konkursile esitatud hoonetest, mustvalge maja Meriväljal, minimalistliku muusikumaja, restorani Bocca, kaunid kaminad ning loomulikult parima Eesti disaini!