AIADISAINER | Kuidas kujundada aeda — aiakujunduse 10 momenti

Ühe hea aia kujundamine on kui uue korteri või maja sisustamine, põhjalik töö, mis nõuab süüvimist ja paljude otsuste tegemist, rääkimata aktiivselt väljas veedetud tundidest. Üks suur erinevus tasub siiski mainimist — aed ei saa kunagi valmis, see on pidevas muutumises, ja ka loodus ei ole väljakutsetega kitsi.

Ühe lühikese artikliga ei õnnestu paraku aiakujunduse algtõdesid lahti seletada, kuid annaksin veidi mõtteainet läbi kümne momendi, mida tasub kaaluda nii enne aia kujundamist kui ka siis, kui aed on juba valmis. Midagi saab ju alati paremaks teha.

Keskkond, kõik ümbritsev
Aed tuleb koos keskkonnaga, maja, naabrite, kõrval asuvate ehitiste ja olemasoleva loodusega. Üks hea aed arvestab sellega ja sulandab end sellesse keskkonda, laenab midagi mõnelt healt vaatelt ja kordab seda, kasvõi sümboolselt; kasutab mõningaid lähemas looduses leiduvaid taimi või nende aretatud sorte, et näidata — ka mina olen killuke sellest maanurgast. Keskkond võib ka üsna ebasõbralik või lausa silma riivav olla. Sel juhul tulevad mängu kõikvõimalikud piirded ja kõrgemad hekid ning puud. Aed peaks olema koht, kus on hea ja ilus olla, seega veidi inetumad ja igavad vaated soovitan kinni panna ja taimedega või muidu loovalt lahendada. Kuid analüüsi oma vaateid, pane kirja ja tee plaan, kuhu mida panna, lihtsalt elupuuheki istutamine aia kolme külge ei ole väga loov lahendus.

Maja annab aiale skaala, aed võiks olla kui maja laiendus. See võiks avaneda ja areneda maja peamistest akendekompleksit või suuremast uksest, mis viib aeda. Aia kujundamist võikski alati alustada maja juurest ja minna edasi aeda. Esimesena peaksid paika saama terrassid ja peamised liikumised — aiaväravatest majja ja terrassile või terrassialale. Kui maja ja aed on suured, võiksid ka teed ja alad olla julgema joonega ja veidi laiemad. Kui aga ruumi on vähe, siis tulevad ka erinevad alad veidi väiksemad, kuid seetõttu ka väga funktsionaalsed ja kasulikud, mitu korda läbi mõeldud. Aiateed peaksid aiateed olema vähemalt 1,1-1,2 m laiad, et neil kaks inimest liikuda saaks ja terrassialad minimaalselt 4 x 4 m mõõdus, et sinna ka midagi peale mahuks (laud, toolid, päevitustoolid) ja sellest kõigest mugavalt mööda saaks käia.

Aed peab olema eelkõige funktsionaalne. Me oleme harjunud teatud mugavustega ja eeldame ka healt aialt, et ta neid meile pakub. Elu aias käib enamasti maja lähedal, sest siis on mugav korraks tuppa astuda, et midagi teha või mõni vajalik asi võtta. Mugav on aias olla sama jalanõuga millega toas või siis lihtsalt paljajalu. See eeldab, et maja parimate, soojemate külgede vastas on terrass või terrassiala, mis on toa tasapinnaga võimalikult sarnane ja mahutab endas kõik vajaliku mugavaks äraolemiseks. Enne terrassi rajamist võiks väikese perekoosoleku teha ja kirja panna kõik võimalikud tegevused, mida keegi terrassil teha ja mõelda ka sellele, kui palju külalisi korraga tavaliselt külas käib. Selle järgi tulekski terrassile vajalikud mõõdud anda ja terrass erinevateks aladeks jagada — kas samal või veidi erineval tasapinnal. Samal tasapinnal saab erinevaid alasid jagada näiteks terrassi sisse ehitatud taimealade abil, väikeste piirete või lihtsalt erineva puidujooksuga.

Aed saab visuaalselt suurem, kui ta aiaruumideks jagada. See ei tundu loogiline, kuid vaadates terrassilt aeda ja mitte aduda, kus on aia piirid, tundubki aed suurem. Lisaks jääb avastusrõõm kulgeda läbi ruumide, mis üllatavad oma iseloomu, taimede, värvide või mõne muu põneva või varjatud elemendiga. Aia saab funktsionaalselt ruumideks jagada: terrassiala, omaette olemise ala, laste ala, grillmaja või grilliala, spordiala, lõkkeala, tarbeaed. Lisaks võib välja mõelda palju muid temaatilisi aiaruume: Jaapani aed, Vahemere-stiilis aed, vanaema aed, sinine aed, aroomiaed, öötundide aed jne. Head ruumijagajad on ikka hekid, kuid ka suuremad püsikute ja kõrreliste alad, mõnikord piisab sümboolsest kolmest puust, mis visuaalselt väikese eraldatuse tekitavad. Põnevalt mõjuvad ka lihtsalt ukseavad, vaheseinad, sõrestikud, dekoratiivsed paneelid ja muu sarnane.

Kui aed on peas või paberil mingi kuju võtnud, tuleks hakata seda rajama. Esimesena peaks rajama kõige olulisemad alad, mis aia kasutamist võimaldavad — liikumine tänavalt aeda ja terrassile ning terrassiala ise. Ja peale seda võiks terrassidelt aeda edasi liikuda, ehituslikud elemendid esimesena ja siis alles taimealad rajada. Taimealad peaksid saama murust eralduse, kas puidust või metallist piirdega, sest see vähendab oluliselt aia hooldustunde. Muru ei tungi taimealadesse ja taimed ei satu murusse, muru pügamine käib konkreetsemaid jooni mööda ja trimmerdamist on samuti vähem.

Taimedega kujundamisel tulevad mängu tingimused, mis hakkavad määrama, millised taimed millistel aladel vastu peavad. Või veel parem, millised taimed antud tingimusi armastavad, et end parimast küljest näidata. Kui on paika saanud, kuhu ja kui suured taimealad tulevad, kaardista ära sealsete alade tingimused — kui palju päikest sinna jõuab, kui tuuline või külm seal on ning milline on muld — kas pigem märg või kuiv ning kui kiiresti vesi ära valgub. Tihti pole talviseks pahategijaks paukuv pakane, vaid hoopis kõikuv temperatuur, liigne niiskus või lõikav ja pidev tuul.

Taimedega kujundamine, õige taim õigesse kohta

Sujuvalt eelmiselt teemalt üle minnes otsi kaardistatud tingimustesse sobivad taimed. Õnneks on taimeevalik väga rikkalik ja ka kõige keerulisematesse tingimustesse leiab taimi. Oluline on taime kohta võimalikult palju teada saada, näiteks tema eelistusi ja lõppsuurust. Suurus on oluline, sest ühes hea taimealas peaksid sinna pandud taimed taimeala ära täitma, nii, et mullapinda näha ei oleks. Samas peaks igale taimele jääma talle vajalik kasvuruum.

Taimed pääsevad paremini esile, kui nad on istutatud massina, veidi suuremate kogustena kui 1-2 taime. Palju erinevaid üksikuid taimi annavad taimealale kerge kaose mulje. Seal ei pääse ükski taim esile, kui ta just väga oluliselt teistest ei erine oma värvilt, mõõdult või olemuselt. Pigem vali ühte alasse vähem erinevaid taimi, otsusta oma lemmikute kasuks ja paiguta neid koguseliselt rohkem kokku. Mõtle ka sellele, et eri kuudel oleksid erinevad etteastujad, kes oma õite, viljade või sügisvärviga siis rohkem välja paistavad ja silma ning südant rõõmustavad. Vali ka mõned fookustaimed, mis teistest oluliselt erinevad ja alale vaadates kohe silma jäävad. Paiguta nad sinna, kuhu sa tahaksid vaataja pilgu suunata.

Mäng taimede ja värvidega
See mäng on naudingut pakkuv tegevus, tõeliste aiainimeste jaoks lausa sõltuvust tekitav tegevus. Alati on ju uusi ja põnevaid taimi, mida tahaks proovida, uusi värvikooslusi, millele varem mõelnud ei ole ja aiahooaja pikenduseks võiks ju leida veel varem või hiljem õitsevaid või lihtsalt dekoratiivseid taimi. Luba endale seda mängu, kuid mängi taimede reeglite järgi, paigutades neid ikka vaid neile sobilikesse tingimustesse. Kui sa värvide osas end liiga kinlalt ei tunne, valik teatud tonaalsused — heledad, pastelsed või soojad toonid. Samades ja sarnastes toonides õied sobivad hästi kokku.

Puud on aia hiilgus, puudes kajastub aeg. Puud on midagi, mis jäävad meenutama aeda ja nende istutajaid isegi siis, kui aia hiilgeajad on möödas. Puud annavad varju, tekitavad mõnusalt turvalise kolmanda mõõtme. Puude istutamist väiksemasse aeda ei maksa karta, sest väiksemasse aeda saab istutada väiksemad puud, suuremasse suuremad. Väike puu ei tekita nii suurt varju, et aiast kogu päike ära kaoks ja suvine päike käib ikka nii kõrgelt, et see vari pakub kuumal päeval puu all istudes pigem meeldivalt jahutavat vaheldust. Ilusa võraga puu on kui skulptuur ning päikese ja varju mängud annavad aiale erilise maagia.

Head aiakujundamist!

Lugu ilmus esimest korda lühendatud kujul Eesti Ekspressi kuukirjas Moodne kodu 29. juunil 2016, veebis on loo täisversioon.