11 küsimust │ Disainer Annike Laigo — iseõppijast (ise)teadlikuks

 (1)
11 küsimust │ Disainer Annike Laigo — iseõppijast (ise)teadlikuks
Annike Laigo ja tema uusim looming

Kaunite asjade looja Annike Laigo jaoks avanes maailm Taanis. Seal sai ta aru, millele end pühendada tahab. Noor disainer oli ajast ees ja seda, mida õppida tahtis, ei olnud veel saadaval.

1. Milliste sõnadega ennast tutvustaksid?

Olen tekstiiliharidusega disainer, ratsionaalne unistaja, kelle huviorbiidis on igapäevased eluks vajalikud tooted, mille loomisel on kasutatud disaineri mõtlemist, käsitöölise oskusi ja kunstniku ambitsioone. Olen parajalt põikpäine ja kriitiline nii enda kui ka teiste tööde asjus, mulle meeldib analüüsida ja see ei tähenda ainult negatiivset plaani.

2. Kust kõik alguse sai ja mis on teinud Sinust selle, kes oled?

Sündisin huvitavasse aega, kus esteetika oli peaaegu et tapetud ja viimaseid piisku hoiti üleval isetegemise, individuaalse nutikuse, osavuse ja ettevõtlikkusega. Kodus sain näha ja katsetada paljusid asju, nii naela-haamri kui ka nõela-niidiga. Õppinud olen kõikvõimalikes kunstiga seotud õppeasutustes, aga õun kukkus pähe 90ndatel Taanis, kus leidsin ootamatult tuge, avastasin disaini kui eriala ja tajusin oma potentsiaali. Maailm avanes ja sain aru, millega ennast siduda tahan. Edaspidi olen olnud vaatamata järgnevatele koolidele suuresti iseõppija. Lihtsalt olin ajast ees ja seda, mida õppida tahtnuksin, ei olnud veel saadaval.

Annike Laigo
Seotud lood:

3. Kuidas on möödunud Sinu loomingulised aastad disainerina?

Olen ligi 20 aastat tegelenud tekstiilidega, peamiselt vaipadega. Vaibadisaini juures huvitab mind kontseptuaalne külg, uute võimaluste otsimine, piiride katsetamine, väärtuse loomine. Lähenen igale tööle individuaalselt. Kui on tellimustöö, tahan teada, millisesse keskkonda see läheb ja millega suhestuma hakkab. Hea meel on mitmete uuenduslike lahenduste üle, mida olen selle sajandeid konservatiivsena püsinud meediumiga teha suutnud. Näiteks lõputööna valminud laineline vaip, mis tõi funktsionaalsesse vaibadisaini kolmanda mõõtme, pimedas helendav vaip, värvi ja mustri loomine mitte lõngade kaudu, vaid värvimistehnika abil, mille tulemusena saab luua väga peeneid, akvarellilisi värviüleminekuid. Nagu maalides. Paralleelselt olen otsinud väljakutseid muudest valdkondadest ja leidnud, et võin disainis kaasa rääkida laiemalt, spetsifitseerivaid templeid kasutamata.

4. Milliste raskustega oled silmitsi seisnud ja kas on asju, mida oleksid soovinud teada juba karjääri alguses?

Töö toob pidevalt uusi proovilepanekuid, mida olen ka ise endale kõvasti juurde loonud, tegeledes suundadega, mis väljuvad täielikult minu mugavustsoonist. Kohati tundub, et olen challenge junkie. Niipea kui midagi on selgeks mõeldud, välja töötatud ja tööle saadud, asun uute väljakutsete kallal tööle. Raske on toime tulla loomingu vargustega. Eriti piinlikuks läheb, kui koostööpartnerid on olnud otseses kokkupuutes minuga ja siiski ei suuda ahvatlusest loobuda ning otsustavad varastada, samas kui võiks koostöös oma ettevõttele professionaalselt lisaväärtust luua.

Annike Laigo

5. Kas on välja kujunenud efektiivne töörutiin? Milline?

Igapäevane töö on niivõrd mitmetahuline, et rutiini ei taju. Pean oma aega jagama praktiliste asjade voo korraldamise ja loomingulise töö vahel. See võib tähendada argipäevast intensiivset tööd otsustega, mis on seotud tähtaegade, klientide ja koostööpartneritega, ninapidi arvutis istumist, ümberkehastumist reklaamiinimeseks või reaalsete materjalidega töötamist. Kui ootel olevad tööd plaanipäraselt sujuvad, saab tegeleda uute asjadega. Loomingulist tööd on hea teha, kui saab võtta paar päeva järjest ainult iseendale, ilma segajateta. Mulle meeldib, et saan olla oma aja peremees. Kui tunnen, et vajan puhkust, saan enamasti ka seda sujuvalt korraldada. Üksnes see teadmine annab jõudu ja tegelikult polegi olnud momenti, kus tõmbaksin juhtme pikaks ajaks seinast, ühtegi meili ei loeks ja tööteemadel ei mõtleks. Teen tööd, mis meeldib, saan sellest jõudu ja tunnen rõõmu.

6. Kas mõtled tööd tehes keskkonnasäästlikkusele? Kuidas?

Loe veel

Kindlasti mõtlen keskkonnasäästlikkusele. Teen seda n-ö aeglase disaini kaudu. See tähendab, et loon asju, mis elavad üle kiirelt vahelduvad trendid ja peavad vastu kauem kui mõne hooaja. Valin hoolikalt materjale ja meetodeid, püüan toota võimalikult lokaalselt ja pakun mitmeid teenuseid, et keskkonnasõbralik eluviis oleks maksimaalselt teostatav.

Annike Laigo

7. Mis või kes inspireerib?

Kõik huvitav, mis jätab emotsiooni: värv, vorm, materjal, mingi aisting või tihti ka vajadus midagi uut leida/luua/pakkuda. Liigun ringi ja uurin ümbritsevat, eriti mõnus on keskkonnavahetus, reisid, mis viivad uutesse paikadesse, huvitavad inimesed ja muidugi triviaalsusena kõlavalt — loodus. Inspireeriv on osaleda erialaüritustel ja kuulata loenguid, lugeda. Viimase aja köitvaimad loojad on olnud Michael Anastassiades ja Arik Levy. Või hoopis teiselaadne, aga samavõrra vaimustav tikkimisgeenius Liza Smirnova. Soovitan kindlasti lähemalt uurida.

8. Milline on suurem eesmärk? Mis on see, millega soovid meelde jääda?

Minu alal on raske millegi nii fantastilisega hakkama saada, et oleks võimalik pikemaks ajaks, lausa järeltulevatele põlvedele meelde jääda. Sellegipoolest loodan, et suudan pakkuda pikemalt püsivaid, uuenduslikke ja eksperimentaalseid lahendusi, mis on oluliseks lüliks üleüldises inimkonna progressi ahelas. Mõndagi on saavutatud, sest portfoolios on töid, mis ka täna, loomise hetkest 15-20 aastat hiljem on täiesti arvestatavatena käigus. See üllatab ennastki, sest luues ei saa kuidagi ette näha, mis tulevik toob. Hea meel, et on nii läinud.

9. Kuidas elab meie disain ja kas on põhjust tunda muret või rõõmu?

Homme loodetavasti ikka paremini kui täna või eile. Ma väga põhjalikult südant ei valuta, asjad arenevad ja küllap võib vabalt rõõmu tunda.

Annike Laigo

10. Milline oleks Sinu soovitus algajale kolleegile?

Aja oma asja, pane ennast proovile ja kindlasti omanda kogemusi mujalt maailmast.

11. Lemmikobjekt enda loomingust? Miks?

Igasse objekti läheb omajagu verd, higi ja pisaraid. Distantsilt võib rõõmu tunda kõigist. Praegu olen valmis saamas uut vaibaseeriat “Above The Shifting Skies”. Need on pealnäha lihtsad, monokroomsed vaibad, mille keskseks ideeks filosoofilises plaanis on aeg ja muutumine, materiaalses plaanis nüansid, värviüleminekud ja ruumilisuse edasiandmine ühemõõtmelisel pinnal, üsnagi robustse materjaliga nagu lõng seda iseenesest on. Tehnoloogiliselt on need ülimalt nõudlikud tööd, mille teostumine on olnud mõnus protsess koos suurepärase tootjaga. Tundub, et mõneks ajaks jääb see mu lemmikuks.

LOE VEEL

Vaata suviselt lahedaid disaininoppeid aeda, rõdule ja verandale

Sisearhitekt Kärt Tähema stiilsesse välikööki mahub ka bassein

Välidušš sinu kodus — suvine nauding

FOTOD: 23 ideed — ehita endale täiuslik saun!

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare