11 asja sinu köögis, mis tervisele tõsist ohtu kujutavad


11 asja sinu köögis, mis tervisele tõsist ohtu kujutavad
Foto: Shutterstock

Kööki ei kutsuta mitte ilmaasjata kodu südameks — koguneme sinna, et valmistada toitu ja veeta pere või sõprade seltsis aega. Kuid kas teadsid, et köök ei ole elamises sugugi mitte kõige ohutum ruum ja sealt võib leida hulga asju, mis on ohtlikud ja tervist kahjustavad. Mõned mõjuvad halvasti näiteks seedesüsteemile, teised võivad olla lausa surmavad. Mida võiksid teada ja mida oleks kasulik edaspidi teisiti teha?

1. Hooletu toiduga ümber käimine:

Toitu ei küpsetata piisavalt. Et halvad bakterid häviksid, on vaja küpsetada toitu korralikult. Näiteks ei tohiks jääda munakollane liialt vedelaks, sushi peaks olema kindlasti korralikult valmistatud ja ohtlikuks võib osutuda ka toores küpsisetainas. Eriti ohtlikud on eelnimetatud toidud lastele ja nõrga immuunsüsteemiga inimestele.

Hoiad toidujääke vale temperatuuriga kohas. Seetõttu paljunevad kahjulikud bakterid kergemini, samuti lood soodsa pinnase hallitusele. Kuumi toite peaks hoiustama 60 kraadise temperatuuri juures. Külmasid toite aga 4 kraadi juures. Ära kunagi jäta marineeritud või külmutatud toite välja. Kui soovid sügavkülmutatud toitu aeglaselt sulatada, siis tee jäta see tavalisse külmikusse. Kui soovid seda kiiresti sulatada, siis kasuta mikrolaineahju.

Jätad toidu pesemata. Kõiki värskeid puu- ja juurvilju võiks enne kasutamist pesta. Nii saad lahti nendel olevatest bakteritest ja pestitsiididest.

Seotud lood:

Pesed toorest liha. Toore liha pesemisel satuvad sellel olevad bakterid köögikappidele ja kraanikaussi. Seda pole aga vaja. Piisab sellest, et küpsetad liha õigel temperatuuril.

Toores ja küpsetatud toit puutuvad kokku. Pole mõistlik kasutada küpsetatud liha söömiseks sama taldrikut, millel hoidsid toorest liha. Või ära pööra pannil lihatükki ümber sama kahvliga, millega hiljem sööma hakkad. Kui ostad toidupoest valmistoitu, siis hoia see toorest toidust eemal. Vastasel korral võivad toorest toidus olevad halvad bakterid sattuda küpsetatud toitu.

Jätad käed pesemata. Kui teed süüa, on oluline, et peseksid käed eelnevalt ära — mitte ilmaasjata ei ole meile seda lapsepõlves õpetatud. Söögitegemise ajal võiksid käsi korduvalt pesta.

2. Rikutud toit. Peaaegu igaühe külmikus või kapis leidub toitu, mis on riknenud. See tasub ära visata, sest riknenud toidu söömine võib osutuda äärmiselt kahjulikuks. Kui näed, et toit on riknenud, lõhnab imelikult või näeb halb välja, siis ära isegi proovi seda. Viska see parem minema.

Et toit säiliks kauem, ole kaval juba poes. Vali puu- ja juurviljad, mis ei ole muljutud ja näevad värsked välja. Ära osta konserve ja purkides toite, kui purk on mõlkis või muul moel vigastatud.

3. Köögirätikud. Riidest köögirätikud vähendavad oluliselt paberist salvrätikuga kulu. Küll aga tuleb riidest köögirätte regulaarselt pesta. Kuna köögirätti pühitakse käsi, nõusid ja mõni käib sellega üle ka kapipealsed, siis on köögirätil palju baktereid. Kui National Sanitation Foundation International tegi uuringu, siis selgus, et 75% inimeste köögirättidel oli kolibaktereid või salmonelloosi tekitavaid mikroobe. Kasuta kindlasti toidu valmistamiseks, kätepesuks ja koristamiseks erinevaid rätikuid! Nii ei jõua puhtale toidule kahjulikke baktereid.

4. Purgiavajad. Pole oluline, kas kasutad manuaalset või elektrilist purgiavajat. Igal juhul puutub tera kokku purgi sisuga. Seetõttu on tähtis, et peseksid purgiavaja tera iga kord korralikult ära. Nii ei puutu erinevad bakterid toiduga kokku. Purgiavaja tera pesemiseks kasuta kuuma seebivett või aseta purgiavaja nõudepesumasinasse. Elektrilise purgiavaja puhul puhastada tera desinfitseeriva vahendiga.

5. Lõikelauad. Iga lõikega tekivad lõikelaua pinnasele täkked. Nendesse võivad koguneda väga erinevaid baktereid. Just sel põhjusel on ka toitlustusasutustel nõue kasutada iga toidugrupi puhul erinevat lõikelauda. Kui kasutad liha ning puu- ja juurviljade lõikamiseks ühte lõikelauda, võivad kahjulikud bakterid kergesti levida ja ilmselgelt ei ole see hea sinu tervisele! Seega kasuta liha jaoks erinevat lõikelauda!

Loe veel

Puidust lõikelauda on vaja pesta kuuma seebiveega iga kord, kui oled seda kasutanud. Seejärel tuleb see põhjalikult loputada ja rätikuga kuivatada. Kui plastist lõikelauda võib julgelt nõudepesumasinas pesta, siis puidust materjalide jaoks nõudepesumasin ei sobi. Hea nipp on ka vahetevahel lõikelaud äädikaga üle käia — nii võid kindel olla, et sinna pesa teinud bakterid hävivad!

6. Nõudepesusvammid on köögis üks bakterite meeliskohti — see hoiab endas niiskust, mis on mikroorganismidele suurepärane elutsemispaik. Peale nõudepesu on väga oluline, et ka svamm saaks kuumas seebivees puhtaks ja seejärel asetatud kohta, kus see kuivada saaks. Kui svamm lõhnab imelikult, tähendab see seda, et on viimane aeg see minema visata!

7. Ukselingid ja puutetundlikud nupud. Mõtle hetkeks, kui palju katsud ukselinke ja puutetundlikke nuppe pliidil, ahjul või mikrolaineahjul? Võib-olla teed seda ka pesemata kätega, sest on kiire. Niisiis on tegemist kohtadega, millele on kogunenud suur hulk baktereid. Mõned ka sellised, mis tekitavad salmonelloosi. Pindadel võib leiduda ka kolibaktereid, mis kujutavad ohtu meie seedesüsteemile.

Seetõttu on mõistlik puutetundlikke nuppe ja köögikappide käepidemeid regulaarselt puhastada. Ideaalne, kui tekiks karjumus seda teha peale igat toiduvalmistamist. Kasuta selleks mõnda desinfitseerivate vahendit ja puhast lappi või majapidamispaberit.

8. Gaasileke ja vingugaas. Kui kasutad köögis seadeldisi, mis töötavad naturaalsel gaasil või propaanil, siis on äärmiselt oluline veenduda, et seadeldis töötaks nii nagu peab. Ka väike leke võib lõppeda surmavalt.

Muidu on gaas lõhnatu. Küll aga lisavad paljud gaasi müüvad firmad gaasile lõhna juurde. Nii saad teada, kas on gaasileke. Näiteks kui tunned mädamuna lõhna, tee kiiresti aknad lahti ja lülita gaasipliit välja. Kui lõhn on liialt tugev, siis helista päästeteenistusse ja mine elamisest kaugele.

Vingugaas on aga lõhnatu. Seetõttu oleks hea, kui köögis on vingugaasi tuvastav andur, mis hakkab vajadusel piiksuma.

9. Plastanumad. Neid leidub igast köögis, kuid paljud neist ei ole toidu säilitamiseks päris ohutud. Paljud vanemad plastkarbid sisaldavad BPAd ehk bisfenool A-d. Siiani aga pole päris selge, kuidas bisfenool A ajule, lootele, lastele ja imikutele mõjub.

Vali BPA-vabad plastkarbid. Kui võimalik, eelista värsket toitu konserveeritud toitudele, sest mõned purgid sisaldavad BPAd. Lisaks ei soovitata polükarbonaate sisaldavaid plastkarpe ka mikrolaineahjus kasutada. Aja jooksul plast mureneb ja nii satub bisfenool A toidu sisse.

10. Mikrolaineahjus valmistatav popkorn. Popkorni söömine pole otseselt kahjulik. Küll aga ei soovitata sisse hingata kuuma auru, mis väljub popkornipaki avamisel. Nimelt sisaldub selles üle neljakümne kemikaali, millest osad on tervisele kahjulikud. Oota enne, et popkornipakk jahtuks ja alles siis ava see.

11. Taaskasutatavad poekotid. Need on kasulikud küll keskkonnale, kuid samas leidub seal hunnik baktereid, mis on kahjulikud tervisele. Seetõttu on taaskasutatavat toidukotti vaja regulaarselt pesta. Eriti hea oleks, kui kasutaksid eraldi toidukotti liha jaoks, puu- ja juurviljade jaoks ning kolmandat eelpakendatud toodete jaoks. Ära jäta korduvkasutatavat toidukotti kunagi kuuma autosse, sest see soodustab bakterite vohamist.

Allikas: thespruce.com

LOE LISAKS:

Seitse kohta koduses majapidamises, mida enamus inimestest unustab puhastada

Seitse nippi, kuidas planeerida kööki nagu sisearhitekt

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare