Ehitame korterisse sauna — kuidas valida asukohta ja mida silmas pidada

 (4)

Ehitame korterisse sauna — kuidas valida asukohta ja mida silmas pidada
Shutterstock

Saun ei ole enam ammu ainult eramajade või suvilate juurde kuuluv luksus, vaid võib samahästi täiendada linnakorterit. Kaasaaegset minisauna on küll tänu tehnoloogiale võimalik ehitada peaaegu igasse ruumi, kuid vaja läheb üsna põhjalikke tehnilisi teadmisi ja muidugi peab järgima ohutus- ja kasutusreegleid. Jagame nippe, mida korterisse sauna planeerimisel silmas pidada!

Saun linnakorteris ei tähenda ainult kohta, kus pesta. Saun pakub suurepärast lõõgastust peale sportimist, füüsilist tööd või rasket tööpäeva. Meie kliimas on saun koht, kus talvel külma kontidest välja ajada, sügisel rõskust tõrjuda või peale suvist vihma varbaid soendada. Saun pakub lisaks heale enesetundele ka turgutust mitmesuguste tervisehädade korral.

Leia sobiv koht

Kõigepealt peab sauna ehitamiseks valima sobiva koha. Sauna ehitamiseks võib valida näiteks vannitoa, väikse koridori või sahvri. Eriti hästi sobib selleks vannituba, kus vanni asemele oli paigaldatud dušikabiin. Infrapunasauna on võimalik ehitada näiteks ka rõdule.

Sauna kubatuuri on üsna lihtne arvutada. Iga inimesele on vaja vähemalt 2m³. Lae kõrgus saunas peab olema vähemalt 2m põrandalt. 1 kW = 1 m³. Majades, kus on paigaldatud gaasipliidid, peab korralikult läbi mõtlema sauna suuruse ja võimsuse, sest sellistes majades on tihtipeale olemas mõningad piirangud vastavalt agregaadi võimsusele (max. 3-4 kW). Sellisel juhul peab läbi viima spetsiaalse toitekaabli, mis läheb mõõtjast kuni keriseni välja. Majad, kus on paigaldatud elektripliidid võimsusega 5-6 kW, ei tekita saunakerisele võimsusega 3-4 kW mingeid raskusi seoses elektrivõrguga. Kasutades ühenduskaablit, võib saunakerist vajadusel ühendada elektripliidiga, aga selleks et vältida lisakoormust, ei soovitata elektripliiti ja saunakerist samaaegselt kasutada.

Loe veel

Seotud lood:

Kindlasti tuleb sauna ehitamist alustada läbimõeldud ehitusprojektiga, kus on kavandatud kõik tarvilikud kommunikatsioonid, mõeldud läbi elektrivõimsused ja ventilatsiooniga seotud küsimused. Sauna tasub kindlasti ehitada spetsialisti abiga, mitte omavoliliselt tegutsedes. Samuti tasub meeles pidada, et sauna ei ole tehniliselt võimalik päris igale poole ehitada ja mõnes vanemas elamus tuleb teinekord mõttest loobuda.

Korterisaunade variandid

Soome saun erineb kõikidest teistest saunatest omapärase mikrokliimaga, kus õhutemperatuur tõuseb kuni 120 soojakraadini, põrandal umbes 60 °C ja suhteline niiskus jääb seal vahemikku 10-15 %. Soome saunas tekkiv leil soojendab korralikult keha, tasakaalustab vererõhku, lõõgastab ja takistab külmetushaiguste tekkimist.

Soome sauna kerisekivide valimisel on oluline teada, et kivil ja kivil on vahe. On tavalised graniitkivid ja käsitsi savist vormitud kerisekivid. Viimased on mõeldud spetsiaalselt kasutamiseks elektriküttega keristes. Näiteks graniitkividelt aurustub vesi ühe korraga, põhjustades väga äkilisi kuumapahvakuid. Savi imeb aga vee enda sisse ning tekitab pehme leili efekti. Kes tahab, et tema saunas oleks nii järsu kui pehme leili võimalus, võib pool kerist täita graniitkividega, teise poole aga savikividega.

Infrapunasaunas ei tõuse õhutemperatuur rohkem kui 30-45 soojakraadini ja suhteline õhuniiskus jääb reeglina 30-45 % piiresse. Infrapunasauna peetakse tervisele kõige kasulikumaks saunatüübiks, sest infrapunakiirgusest tekkivad ohutusriskid on äärmiselt minimaalsed. Infrapunaelemendid tekitavad soojuskiiri, mis suunavad kiirgust otse inimesele, aga õhku nad ei soojenda. Sõltuvalt laine pikkusest soojeneb inimkeha infrapunasaunas tunduvalt paremini kui traditsioonilises saunas. Lisaks mõjutab infrapunakiirgus tervislikult pehmetele kudedele, mis omakorda soojendab inimkeha ja parandab vereringet. Üks tähtsamatest infrapunasauna eelistest on see, et infrapunakiirgus soodustab piimahappe ja valu vähenemist lihastes. Eriti soovitav on seda tüüpi saun seega peale füüsilist koormust.

Milliseid materjale valida?

Enim kasutatakse saunaehitamisel haaba, leppa, kuid hästi sobib ka oksakohtadeta kodumaine okaspuit. Lavalauad tehakse põhiliselt haavast, kuid viimasel ajal on populaarsust kogunud ka Aafrika päritolu abach.

Põrandate osas on eelistatuimaks materjaliks keraamilised plaadid ja paljud lasevad sauna paigaldada ka põrandakütte. Viimast pole aga tegelikkuses üldse vaja, sest keris kütab piisavalt. Kui juba põrandate plaatimiseks läheb, on mõistlik põrandaplaadiga katta kuni 10 cm kõrguseni ka alumine seinapind. Põranda kalle tuleb anda lavaruumist välja pesuruumi poole. Kuna lavaruumis satub põrandale vähe vett ning kuumusega aurab seegi, pole sinna tarvis ka põrandatrappi ehitada.

Allikad: EPL, Saunamaailm, mooska.eu

LOE LISAKS:

FOTOD: 23 ideed — ehita endale täiuslik saun!

NÕUANDEID │ Kõik, mida tasub teada saunas vihtlemisest

10 levinumat viga, mida saunas käies tehakse

Erinevad saunatüübid ja nende tervistavad omadused: Soome saunast soolasaunani

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare

MOODSA KODU TOP

Viimased uudised