"MEIE KODU 2018" │ Vanaisa majast ümber ehitatud kodu Pärnus


"MEIE KODU 2018" │ Vanaisa majast ümber ehitatud kodu Pärnus
Foto: Meie Kodu 2018

Pärnus Raeküla linnaosas asuva eramu perenaine Janely kirjutab oma kodu kohta nii: kodu, millesse kolisime alles 2017. aasta oktoobris, on minu abikaasa vanaisa ehitatud püstpalkmaja 1968. aastast. Vanaisa jäi väga vanaks ja jõud enam majast üle ei käinud. Nii andis ta selle oma pojapoja kätte üle ja kolis ise korterisse. See saigi otsustavaks alguseks maja renoveerimisele. Meie perre kuuluvad 3 tütart (22, 16 ja 6),mina ja abikaasa. Elasime varasemalt korteris, aga olime mõnda aega mõlgutanud mõtet liikuda edasi maja suunas. Nüüd oli loogiline algus käes.

Abikaasa suureks sooviks oli säilitada majast ja vanaisa loodust nii palju, kui võimalik. Maja oli küll kahekordne, kuid ülemine korrus oli täiesti välja ehitamata. Nagu maja renoveerimisel ikka tihti ette tuleb, selgus ka meie puhul, et tegelikult tuleb teha rohkem kui uut maja ehitades. Maja võeti pulkadeks lahti — kõik põrandatest kuni katuseni tehti uuesti, endisest jäi maja põhiplaan ja välimised palkseinad ning mõned siseseinad. Palju avardasime alumist korrust, püüdes lasta majja nii palju looduslikku valgust kui vähegi võimalik.

Majaehitusega alustades oli suur rõõm ühine äratundmine, et meie mõtted abikaasaga liiguvad ühes suunas. Mõlemal oli soov, et maja tuleks võimalikult ehe, helge, avar ja naturaalne, võimalikult “päris”, elus ja hingav. Nii me kasutasime ehitusel ära nii palju kui võimalik varasemast majast — näiteks vaheseinteks said vanad siseseinte palgid, mille oli juba vanaisa majja toonud ühest tollal saja aasta vanusest talust, millel nüüd vanust pea 150 aastat. Vähegi sobivad lauad ja muu puitmaterjal, mis majast tuli, leidis tee sinna tagasi. Põrandad on kaselauast, mis alumise korruse käidavamas osas mattlakiga kaetud, mujal majas õlitatud. Laed tegime ka puidust, mis mängib niiskuse mõjul suvel ja talvel, olles vahel praguline, vahel mitte.

Seotud lood:

Loe veel

Majas oli suur glasuurpottidest ahi, mis ulatus läbi kolme toa ja puupliit. Mõlemad võeti lahti ja laoti seest uuesti ning pandi seejärel tagasi kokku. Kuna ahjud olid üsna jubedat mürkrohelist värvi, siis nende pind karestati, krohviti ja värviti nad valgeks. Sama tehti kaminaga elutoas ja saunas. Maja kütab küll põrandaküte, mille taga õhk-vesi soojuspump, aga on ju hea teada, et kui vaja, saame ahju küdema panna ja kasvõi eheda jõuluprae lõhna majja tekitada.

Ülemisel korrusel ei olnud varasemast midagi. Kuna alumisele korrusele sai palju esiletoodud palkseina, siis ülemise korruse sidumiseks kasutas abikaasa vannitoas puiduimitatsiooniga plaate ja laetalad jäeti ka sihilikult magamistoas paistma. Magamistoas kasutas abikaasa ära kaks erineva suurusega akent, mis olid samuti varasemast majast pärit, ühest sai väikese garderoobi ripplükanduks ja teine pandi magamistoa trepihalli kohal olevasse seina, et lasta läbi maja liikuma valgus magamistoa rõdu ja trepihalli katuseakna vahel.

Ülemisel korrusel olev keskmise tütre tuba on omapärane lae alla viidud magamiskorruse tõttu. Ruumi säästmise mõttes viidi magamine lae alla, otsaseinas on väike rombikujuline ruutudega aken, mis laseb seda ilusasti õhutada. Magamiskorrusele viib redel, mis on seinast eemale ja tagasi liigutatav.

Mööbel tuli majja sama põhimõtte järgi — pigem ehe ja naturaalne. Üsna palju esemeid on leitud taaskasutusest ja nii mõnigi mööbliese on oma kätega uuele elule kõpitsetud. Eelmisest kodust tuli kaasa ka mõni lihtne männipuidust kummut, mis sai valge kriidivärvi ja tumeda õliga uue näo. Köögi tööpind on ka veidi eriline — pärit Saaremaalt, tehtud tummisest tammeplangust, millel vimkad sees. Nimelt otsib seal üks noor meister saeveskitest välja plangud, millel eriti palju oksakohti ja pragusid sees ja jätab need läbipaistvalt täidetuna toodetesse sisse. Köögi tööpinnast pliidi ja kraanikausi koha pealt välja saetud tammeplangu jupid said sama meistri käe all elutoa diivanilaudadeks.

Eks maja puidust välisvooder sai ikka ka selle eheduse ja looduslikkuse pärast valitud. Kuigi abikaasa teadlikkus vaidles hooldusmugavuse koha pealt vastu, sai otsustavaks see sisemine tunne, et mis meile meeldib.

Laste mängumaja oli vaat, et ennegi valmis kui maja ja valmistati see majast üle jäänud materjalist.

Selge on see, et me oleme selles kodus alles uustulnukad ja kodu alles saab oma päris nägu. Töötuba on veel päris tühi ja alles otsime õiget lahendust. Kõrvalhoone ja aiarajad said augustis valmis, nüüd on aial natuke juba aia nägu ja saab seda vaikselt edasi kujundama hakata. Sinna tulevad kindlasti minu lapsepõlvest lemmikud püsikud, millest mõned on ajutises paigas juba kohal, sest vajasid rohtuvast vanast aiast päästmist — floksid, pojengid, hostad, murtudsüda ja teised.

Vaata rohkem pilte klikkides galeriil:

Maakodu ja moodnekodu.ee ühine konkurss “MEIE KODU 2018” konkurss toimub järgmistes kategooriates: kauneim maakodu, kauneim moodne kodu, elutuba, vannituba, köök, magamistuba, lastetuba, aed ja terrass. Kandideerimise tähtaeg oli 20. september ja konkurss on selleks aastaks lõppenud. Võitjad selgitab žürii novembrikuus, erandina selgub lastetoa kategooria võitja rahvahääletusel oktoobrikuus. Konkursi kohta loe lähemalt SIIT.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare