Vundamendiehitus algab pinnasetöödega, mis hõlmavad endas vajalike aukude kaevamist, aluskihtide ehitamist, kaevatud aukude tihendamist ja tagasitäitetöödest. Seejärel paigaldatakse tehnovõrgud koos vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga, samuti vihmavee- ja drenaažisüsteem.
Pärast seda armeeritakse vundamendi taldmikud, põrandad, postid ja vahelaed. Järgnevad betoonitööd hõlmavad endas vundamendi taldmike, põrandaplaatide, postide, sillutiste ja müürivööde betoneerimist ja tihendamist. Viimaseks jäävad hüdroisolatsioonitööd.

Plaatvundament

Üllar Laid Rehala OÜst ütleb, et kõige kiiremini valmib plaatvundament ja seetõttu ka veidi soodsam kui lintvundament. Vundamendi hinna kujundab suures osas soojusisolatsiooni materjali paksus.
Plaatvundamenti kasutatakse peamiselt nõrgematel pinnastel eramajade vundamendina. Plaatvundament sobib kõige enam sellistele pindadele, mis nõuavad ruumilist jäikust ja tugevust. Plaatvundament sobib ka näiteks kõrge pinnaseveega aladele, muutes hoone alustuse tasapinnaliseks ning jäigaks. Nii pakub vundament hoonele stabiilset ja turvalist alustala, mis on hoones viibijatele ülioluline. Plaatvundamendi konstruktsioonid tasandavad pinnase vertikaalseid ja horisontaalseid ümberpaigutusi.
Plaatvundament ehk monoliitne plaat valatakse kogu hoone alusele pinnale. Nii tekib justkui üks suur plaat või võrestik, mis kogu hoone vundamenti katab. See on valmistatud monoliitsest raudbetoonist, aga samas võib see olla tehtud ka kokkupandavatest ühenduslülidest tugeva kinnistusega risttaladest.
Plaatvundament ehk monoliitne plaat valatakse kogu hoone alusele pinnale.

Lintvundament

Lintvundamentide ehitamine pole just kõige lihtsam, kuid vaatamata sellele on need Eestis väga levinud. Nende ehitamise teeb keerukaks suur töömahukus, kuid asjaliku meeskonna ja kogenud projektijuhtimisega on see oluliselt kergem.
Monoliitne lintvundament on nimelt väga vastupidav ning seda võib kasutada igat tüüpi hoonete puhul. Kogu vundamendi ehitus teostatakse monoliitsest betoonist, millest valatakse saalungite abil monoliitne vundamendi lint ehk lintvundament.
Väikeplokkidest lintvundament ei erine oma ehituse poolest kuigivõrd monoliitsest lintvundamendist. Väikeplokkidest vundamendi ehitamisel kasutatakse näiteks Fibo kergplokke, millest laotakse eelnevalt betoonist valatud taldmiku peale lintvundamendi müüriosa. Vastupidavuselt ja otstarbekuselt on seesugune vundament samaväärne monoliitse lintvundamendiga.

Täiskeldriga vundament

Täiskeldriga vundament, nagu nimigi juba viitab, tähendab seda, et majal on maa all suur kelder. Kui varasemalt kasutati sedalaadi vundamendistiili mägistel kruntidel, siis üha enam on seda ehitatud ka tasastele maapindadele.
Selleks, et täiskelder vundament säilitaks oma tugevuse aastakümneid, tuleb erilist tähelepanu pöörata niiskus-ja radooniturvalisusele. Tavapäraselt rõhutatakse sedalaadi turvalisust ainult põrandakonstruktsioonides, kuid täiskeldriga vundamendi puhul tuleb pöörata tähelepanu ka seintele. Keldri ehk vundamendi välisseinad ja põrand tuleb isoleerida niiskustõkke ja radoonikilega.

Vaivundament

Vaivundamendid sobivad eelkõige suurte büroohoonete või tööstuslike majade puhul, sest nende kõrge hind ja töömahukus käib tavaliselt eramajade omanikele üle jõu.
Vaatamata kallidusele ja suurele töömahule on vaivundament väga vastupidav ja suure kandvusega.
Vaivundament koosneb raudbetoonist vaiadest, mis on armeeritud ja võivad ulatavad kuni mitmekümne meetri sügavusele. Selline vundament on heaks lahenduseks ka siis, kui maapind on ebastabiilne nt. sadamakaide vundamendid, liigniisketes pinnastes büroohoonete vundamendid.
Vaivundamentide ehitamine seab kõrged nõuded nii projekteerijale, tehnikale kui ka ehitajatele.
Allikas Rehala OÜ