Viiendik soojusest kaob majast soojustamata fassaadi kaudu. Ära unusta seejuures korda teha ka vuuke



Viiendik soojusest kaob majast soojustamata fassaadi kaudu. Ära unusta seejuures korda teha ka vuuke
Kiviseina soojustamisel võib kasutada ka karkassivabu lahendusi.Foto: Shutterstock

Kuna soojustamata välisseinte kaudu võib maja soojakadu olla kuni 20 protsenti, siis on fassaadil maja soojapidavuses väga oluline roll. Ehitustöid tuleb alustada korraliku projekti koostamisest ja põhjalikust materjalivalikust.

Kiiresti tõusvad energiahinnad panevad nii vanemate kui ka uute majade omanikke mõtlema hästi toimiva soojustuse peale. Maja välisseinad peavad vastu pidama ilmastikumõjudele – kaitsma külma, sademete, tugevate tuulte eest. Kvaliteetse soojustusega saab uusehitistes vähendada energiakulu ligi poole võrra.

Vali õige materjal

Soojustamis- ja fassaadiviimistlustehnoloogiad võimaldavad hoone soojustamiseks kasutada näiteks vahtpolüstüreeni ja mineraalvilla. Sellised soojustussüsteemid on pikaealised ja vastupidavad siinsetele muutlikele ilmastikuoludele. Vahtpolüstüreeni tähistav lühend EPS tuleneb ingliskeelsetest sõnadest expanded polystyrene. Varem on EPS-i nimetatud vahtpolüstürooliks, penoplastiks ja vahtplastiks. EPS-i soojustusplaadid on kerged, lihtsalt käsitletavad, ei kaota aja jooksul soojust isoleerivaid omadusi ega deformeeru ning samas omavad konstruktiivset tugevust.

Vill on põhjamaades oma hea soojapidavuse, müraisolatsiooni ja tuleohutuse omaduste tõttu enim kasutatud materjal nii renoveerimisel kui ka ehitamisel. See säilitab oma soojusomadused kogu ehitise eluea jooksul, mis tähendab, et pärast paigaldamist soojustus üldjuhul enam lisainvesteeringuid ei vaja. Lisaks ei ima kvaliteetne vill niiskust, see on vastupidav ka orgaanilistele õlidele ja lahustitele.

Seotud lood:

Polüuretaanist valmistatud SPU isolatsioonimaterjale kasutatakse nii uusehitusel kui ka renoveerimisel. Need sobivad kõikvõimalikeks soojustamistöödeks, olles ühtviisi head nii põrandale, seina kui ka lakke. SPU-ga on tehtud Skandinaavias tuhandeid passiiv- ja madalenergia maju, mis tuleneb sellest, et SPU lahendused on taskukohasemad, kui on soov teha soojapidavat maja.

Kui soojustatakse kiviseina (tuulutatav fassaad), siis levinud lahendus on paigaldada karkass, mille vahele pannakse mineraalvill ja karkassi peale tuuletõke. SPU puhul jääb ära karkassi ehitus ehk jäävad ära külmasillad. Kuna ühtlane homogeenne soojustus katab seina, jääb ära tuuletõkke maksumus ja paigaldus.

Loe veel

Polüuretaan (PU) pritsvahuga soojustamise süsteem on Euroopas uusim soojustamise ja müratakistuse tehnoloogia, mis on loodud ehitatavate või renoveeritavate elu- ja muude hoonete kompleksseks soojustamiseks. Pritsvahu suurimad eelised seisnevad selle soojustakistuses, mis ei vähene ka aja jooksul. Liitekohtadeta paigaldus ja PU soojustus ei vaja lisaks tuuletõket. Soojustades PU-ga ei ole vaja ehituspindade mingit spetsiaalset ettevalmistust, et vaht nendele paremini haakuks. Seda pritsitakse ehituspinnale ja on loodud spetsiaalselt kõikide hoone konstruktsioonide soojustamiseks. Soojustatakse nii karkass kui ka hoone välisseinad, vaheseinad ja põrandad. Kui hoone soojustatakse väljastpoolt, siis tuleb konstruktsioonid katta karkassiga; kui vaht on pritsitud, peab vahu ülejäägi ära lõikama ja seejärel saab karkassile kinnitada viimistlusmaterjali.

Kihid õiges järjekorras

Kui alustada puitmajade lahendustest, siis nn ventileeritavad fassaadid koosnevad neljast konstruktsioonist: kandekonstruktsioon koos siseviimistlusega, soojustus, tuuletõke ja välisvooder. Soojustus peab tagama ka ajutiselt tekkiva niiskuse kiire aurustumise. Iseäranis meie kliimas on oluline vältida või kõrvaldada võimalikud külmasillad.

Soovitatav ventileeritav puitkarkasskonstruktsioon koosneb järgmistest kihtidest: siseviimistlus vastavalt soovile kas puit, kipsplaat vms, seejärel 50 mm soojustuskiht puitkarkassil, sellel omakorda aurutõke ja soojustuskiht kandekarkassil. Lisaks tuleb paigaldada tuuletõkkeplaat ja jätta tuulutuseks õhkvahe. Välisviimistlusvoodrina saab kasutada vastavalt soovile kivi, puitu, plaati vms.

Mida kasutada puit- ja kivimajadel? Kõige lihtsam ventileeritav puitsein koosneb soojustusest puitkarkassi vahel ja sellel olevast tuuletõkkest. Tuulutusvahe roovituse paigaldus sõltub sellest, kas laudvooder tuleb horisontaalne või vertikaalne. Kindlasti tuleb taas kord tähele panna, et tuuletõkkeplaatide liitekohad tuleb tihendada teibiga ja seda peaks tegema kohe, kui plaadid on paigaldatud ning veel puhtad ja kuivad.

Kivist hoonete soojustamise üks eripära on, et tuulutusvahe peab olema laiem, kuna näiteks telliskiviseina niiskusrežiim erineb oluliselt laudvoodriga viimistletud seinast. Oluline on, et sein oleks ehitatud nii, et niiskus saaks konstruktsioonist välja juhitud. Näiteks betoonsein telliskivist voodriga tuleks soojustada nõnda, et kandvale seinale paigaldatakse soojustuskiht ning selle ja telliskivivoodri vahel peaks olema tuulutusvahe rohkem kui 30 mm.

Krohvitud fassaadide soojustamine

Nii uutel ehitistel kui ka renoveerimistel on kõige levinum villaplaatide paigaldamine. Plaadid tuleb seina külge kinnitada liimi ja/või mehaaniliste kinnitustega. Liimimisel tuleks vältida nn pätsidega paigaldamist ehk paiguti liimimist. Kui on rohkem kui üks kiht isolatsiooni, on mehaanilised kinnitused alati nõutud.

Kandvatele, nt betoon- või kivikonstruktsioonidele tuleb paigaldada soojustusplaadid, millele omakorda läheb pahtelkiht ja võrk ning viimase viimistluskihina õhuke krohv. Soojustuse paigaldamisel tuleb jälgida ka krohvitootjate reegleid ja juhiseid.

Kui soojustuse paksus on suurem kui 200 mm, on soovitatav kasutada lamellsoojustust. Samuti on võimalik paigaldada paksem plaatidest soojustus, lisades kaks või rohkem kihti. Plaatide eelis on, et vuugid ei kattu ja seega puuduvad külmasillad. Krohvitud fassaade saab kasutada ka puitkonstruktsioonide puhul, see annab puitkarkassiga majale kivise fassaadi, kuid eeldab juba mitme erineva soojustuskihi paigaldamist.

Mitmekihilise krohviga kaetud välisseinalahendused sobivad kasutamiseks nii uute kui ka renoveeritavate majade puhul. Paks krohvikiht paksusega 25 mm ja enam loob väga tugeva ning löögikindla fassaadi.

Ära unusta ka vuuke

Korras peavad olema ka majaseina vuugid. Vuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega prognoositakse kokkuhoidu keskmiselt 1‒2 kWh/m³ kohta aastas.
Tähelepanu tuleb pöörata ka vuukide olukorrale ‒ kui vuugid pole piisavalt tihedad, võib nende kaudu suur hulk soojust kaotsi minna.
Kahju võib teha ka vuukidesse tunginud vesi.
Vuukide tihendamisel elastsete vuugitäidistega prognoositakse kokkuhoidu keskmiselt 1–2 kWh/m³ kohta aastas.

Paneelidevahelised vuugid on paljudel uuritud paneelelamutel täidetud tsementmördi või montaaživahuga. Kumbki lahendus pole hea. Tsementmört on jäik ega võimalda temperatuuri mõjul vaba deformeerumist. Montaaživaht laguneb päikesekiirguse käes kiiresti. Vaid spetsiaalse mastiksiga töödeldud vuuk on kliima suhtes üldiselt vastupidav.
Kuni 1992. aastani ehitatud nn nõukogudeaegsetel majadel tuleks kindlasti vuukide renoveerimine ette võtta, sest tollane segu on oma olemuselt mitteelastne. Võivad tekkida praod või kukub segu hoopis liitekohast välja.
Ruumide sisemuses võib hakata tekkima hallitus, mis on tervisele ohtlik. Pragudest ja aukudest sissepuhuv tuul alandab siseruumi temperatuuri. Kindlasti tuleks üle vaadata ka akende ja paneelide liitumiskohad.

Artikkel on ilmunud EPLi erilehes Soe Kodu.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare