Vastupidav põrand algab korralikust aluspõrandast. Milline on korralik aluspõrand?
Puitkarkassi või betoonist aluspõranda peale kinnitatakse vahel ka kipsplaadid — neile ei avalda niiskus peaaegu üldse mingit mõju. Mõnikord võib parkettpõranda alt nähtavale tulla lainepapp või heliisoleervaip, korkplaat või isegi plastist pehmepõhjaline põrandakate — need materjalid on osa parkettpõrandast, toimides sammuheliisolatsioonina.
Millistele tingimustele peab vastama hea aluspõrand?
Aluspõrand peab olema sirge. Erandiks on niiskete ruumide põrandad, millesse tehakse kalded trappide suunas.
Arvestada tuleb ka aluspõranda kõrgusega ja sellega, kui kõrgeks kujuneb põrand koos põrandakattega, et uksed käiksid pärast lõplikku viimistlust vabalt lahti. Tolmuimejaga põrandat puhastades on vaja pääseda ka radiaatorite alla, nii et valmis põranda ja radiaatorite vahele peaks jääma vähemalt seitse sentimeetrit ruumi.
Aluspõranda tasasus on oluline tegur, see tähendab, et põrandas ei esine lainelisust. Seda saab kontrollida pika sirge laua või vaaderpassiga. Tasandamine on oluline katteliimi imavuse suurendamiseks.
Aluspõrand peab olema jäik ja liikumatu ega tohi tolmata. Betoonist aluspõrand muutub kiiresti mittejäigaks, kui seda ei kaitsta samal ajal, kui majas tehakse muid ehitustöid.
Aluspõrand tuleb hoida puhas ja mõistlik on see teiste ehitustööde ajaks kinni katta. Sinna ei tohi sattuda värvi-, õli- ega muid plekke, eriti veel siis, kui hiljem on plaanis põrandakate selle peale liimida.
Aluspõrand peab saama sile. Kui see on ülemäära kare, siis tuleb selle silumiseks midagi ette võtta, kasutada rohkem tasandusmörti ja tasandada põrandat mitu korda.
Aluspõranda pind peab olema rikkumata. Selles ei tohi olla painde-, pinge- või kahanemispragusid. Praod nurjavad põranda katmise ja nõrgendavad põranda omadusi.
Kui tegu on betoonpõrandaga, siis peab aluspind saama piisavalt tugev. See saavutatakse betoonsegu tugevamaks timmimisega ja seda aitab enamasti teha ehitusspetsialist.
Aluspõrand peab olema ehitatud kandev. Betoonpõrand tuleb õigesti sarrustada, puidust ja plaatidest tehtud põranda talad ja laagid peavad olema jäigad ja nende vahekaugus vastama materjali paksusele. Näiteks kui talade või laagide samm on keskelt keskele mõõdetuna kõige rohkem 400 mm, peab aluspõranda sulundlaudade paksus olema vähemalt 22 mm. Kui laagide vahekaugus kasvab 600 millimeetrini, peab laua paksus olema 28—34 mm.
Aluspõrand peab olema piisavalt imav, et imada endasse katteliimi. Põrand, millel leidub tsemendipiima, ei ole imav ja sinna ei saa kanda katteliimi.
Kattematerjali peale panekuks peab aluspõrand olema kuiv. Neljasentimeetrine betoonist aluspõrand peab enne materjaliga katmist saama kuivada neli kuni kuus nädalat.
Sagedasemad probleemid aluspõrandaga
Mida teha tsemendipiimaga?
Betoonpõranda peale moodustub pärast silumist läikiv õhuke ja aluse küljes kinni olev tsemendipiimakiht. See takistab kattematerjali liimi kinnitumist ja ka tasandusmördi kasutamist. Tsemendipiima saab ära lihvides ja teha tuleks seda enne, kui betoon jõuab lõplikult kuivada. Valmis ja täiesti kuivalt aluspõrandalt saab tsemendipiima kätte ka spetsiaalse masinaga või pinda soolhappelahusega peitsides.
Mida teha liigniiskusega aluspõrandas?
Kui tuulutamisest hoolimata on aluspõrand siiski liiga niiske, siis oleks mõistlik üle kontrollida järgmised kohad:
- kas ehitisevälised niiskusisolatsioonid on korras,
- ega põranda soojusisolatsioon pole märg,
- kas põranda niiskusisolatsioon on terve ja õigesti paigaldatud,
- kas näiteks rõduuste kohalt ei pääse sisse niiskust,
- kas põrandas on sooja- või külmasildu.
Mõistlik on selleks kohale kutsuda ka spetsialist, kes aitab niiskusprobleemile jälile jõuda ja head nõu anda. Enne pealispõranda paigaldamist tuleb leitud vead kõrvaldada, sest aluspinnas olev niiskus püüab igal juhul välja pääseda. Kui niiskus ei saa väljuda ülespoole, siis liigub see seinatarinditesse, tekitades hallitust ja muid niiskuskahjustusi.
Musta aluspõranda puhastamine
Väga sageli jääb aluspõrand pärast valmimist muude ehitustööde ajaks katmata ja selle määrdumine tuleb nii kergesti, et ei saa arugi. Selle peale satub värvi-, kiti-, õli- ja muid plekke. Määrdunud pinnale aga ei saa pealispõrandat panna, enne tuleb plekid eemaldada.
Värvi- ja kitiplekid saab maha kaabitsaga. Õliplekkidest saab üldjuhul jagu lahustiga. Enne põrandakatte paigaldamist tuleb aluspõrand tolmuimejaga täiesti puhtaks tõmmata.
Eri põrandakatted nõuavad erinevaid ettevalmistustöid, mida aluspõrandaga enne katmist teha. Üldiselt tuleb arvestada reegliga, et mida õhem põrandakate valitakse, seda rohkem kulub aega ettevalmistustöödele.
Allikas: käsiraamat “Põrandad ja nende viimistlus”, Ehitame kirjastus
LOE LISAKS:
