VÄRVIKOOL | Kas sisevärvi võib kasutada välistöödeks ja vastupidi?

 (1)
VÄRVIKOOL | Kas sisevärvi võib kasutada välistöödeks ja vastupidi?
Foto: Shutterstock

Remondist jäi järele kaks purki su lemmikvärvi. Ühel on kirjas, et see on mõeldud siseruumides kasutamiseks, teisel seisab aga, et see on mõeldud välistöödeks. Kõik muu tundub aga kahte värvi võrreldes pealtnäha sama. Mida teha?

Et tänapäeval toodetakse värve väga spetsiifilisteks otstarveteks, siis tuleks iga töö jaoks kasutada selleks ettenähtud värvi. Teisisõnu, sisetöödeks mõeldud värvi ei tohiks kasutada välistöödeks ja vastupidi. See ei pruugi olla mitte ainult ebamõistlik, vaid lausa tervistkahjustav.

Mida peaks värvidest üldiselt teadma?

On kahte tüüpi värve: veepõhised ja õlipõhised. Lateks- ja akrüülvärvid on veepõhised, aga alküüdvärvid on õlipõhised. Lisaks jagunevad eelnimetatud värvitüübid omakorda kaheks: välis- ja sisevärvideks.

Näiteks on välistöödeks mõeldud õlipõhised värvid mustusele vastupidavamad. Sageli eelistatakse hoopis veepõhist lateksvärvi, sest see on vastupidavam. Välisvärvid on niiskuskindlamad, peavad paremini vastu temperatuurikõikumistele ning muutlikele ilmastikuoludele. Lisaks kuivab lateksvärv kiiremini kui õlipõhine alküüdvärv. Värvidesse on pandud lisaained, mis pikendavad nende kasutusiga. Näiteks muudavad lisaained värvi vastupidavamaks pragunemisele, mustusele ja UV-kiirtele.

Seotud lood:

Veepõhiseid värve kasutatakse ka siseruumitöödes. Esiteks ei erita need nii tugevat lõhna nagu õlivärvid ja teiseks on siseruumides kasutamiseks mõeldud värvid vastupidavamad igapäevakahjustustele nagu kriipsud, plekid, mustus ja nii edasi.

Erinevus seisneb lisaainetes

Lisandid on aga kõigest üks neljast erinevusest sise- ja välisvärvide vahel. Need erinevad omavahel veel pigmendi, lisaainete ja vedelike poolest.

Sisevärvidele pole juurde pandud neid lisandeid, mis on välistöödeks mõeldud värvides. Niisiis ongi peamiseks erinevuseks just lisandid ja neist tulenevad kasutuseelised. Peamised erinevused kahte tüüpi värvide vahel on pigment, lisaained ja vedelikud.

Pigment annab värvile tooni. Sisevärvidele annavad tooni orgaanilised pigmendid ja mõned sellised orgaanilised pigmendid tuhmuvad väga kiiresti, kui kasutada sisevärvi õues. Välisvärvides selliseid pigmente pole, mistõttu kulub välisvärvidega värvimisele palju kauem aega.

Välistöödeks mõeldud värvides kasutatakse lisaaineid, mistõttu säilib värvipigment õueoludes paremini. Siseruumides kasutamiseks mõeldud värvides on lisaained, mis muudavad värvi vastupidavamaks näiteks pesemisele, plekkidele ja kriipsudele. Sellise asja järele pole õueoludes aga suurt vajadust. Küll aga on õues kasutatavad värvid vastupidavad pragunemisele, temperatuurimuutustele ja lubjastumisele.

Sise- ja välistöödeks mõeldud värvid erinevad ka vedelike poolest, mida on värvi loomiseks kasutatud. Näiteks on sisevärvid on valmistatud nii, et need sisaldaks võimalikult vähe lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Viimaseid kasutatakse värvis lahustitena ja need aurustuvad toatemperatuuril.

Lenduvaid orgaanilisi ühendeid seostatakse lühi- ja pikaajaliste terviseprobleemidega, peavalust ja peapööritusest kuni hingamisteede ja maksahaigusteni. Just seetõttu pole mõistlik sisetöödeks kasutada välistöödeks mõeldud värvi, sest neis on palju rohkem lenduvaid orgaanilisi ühendeid. Välistingimustes ei muuda see suurt midagi, sest õhk liigub kogu aeg, kuid siseruumides mõjub see tervisele halvasti.

Kes soovivad aga sama värvi kasutada nii sise- kui ka välisruumides, siis müüakse ka hübriidvärvi, mida võib kasutada kõikjal.

Allikas: home.howstuffworks.com

LOE LISAKS:

VÄRVIKOOL | Värviteooria põhitõed — mida omavahel võib segada, et tuleks meelepärane toon?

NIPINURK | Riided läksid värviseks? Loe, kuidas need ilusti puhtaks saada

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare