Vali plaatimise asemel värvimine
„Ma olen vannitoas nii tüdinenud kahhelplaatide ja vuugivahede pidevast küürimisest. Värvitud seinaga oleks märksa lihtsam ringi käia,” kirjutab üks naine perefoorumis. „Värvitud vannituba on palju omanäolisem kui plaaditud. Pealegi palju odavam variant,” teatab teine. „Värvitud sein lubaks mul märksa lihtsamalt igasugu uuendusi teha,” õhkab kolmas.
Neljanda koduperenaise postitus kinnitab, et tõepoolest eelistatakse üha rohkem vannitoas värvitud seinu, ja siin on üsna mitu põhjust. Esiteks lubab värvitud sein kergemini tujumuutusi ja julgemaid lahendusi mustrite, triipude, ruutude, ornamentide või lisandite näol. Samuti saab värvitud seinad soovi korral hõlpsasti taas üle plaatida, kui selleks ainult tuju tuleb. Teisalt on värvitud seinu märksa lihtsam hooldada ja olulisele kohale asetub kindlasti taskusõbralikum hind. Vannitoa plaatimise ja värvimise vahe on kindlasti viimase kasuks.
Oluline on eeltöö
Enne kui värvipoti poest koju tood ja pintsli järele haarad, tuleb ära teha põhjalik eeltöö. See on muidugi lihtsam neil, kes saavadki endale kohe paljad seinad-põrandad – ära jääb vanade kahhelplaatide maha lõhkumine ja vaevanõudev puhastamine. Kui kahhelplaatide eemaldamisest ei ole pääsu, tuleb kindlasti jälgida, et maha saaks võetud kõik vanad viimistluskihid.
Järgmiseks tuleks hinnata aluspinna seisu. Kas seal leidub suuri ebatasasusi, seinapragusid vms. Kui ka see töö on tehtud, võib alustada pahteldamist.
Pahteldamine ja lihvimine
Niiskete ruumide seinte pahteldamiseks on sobivaim niiskuskindel pahtel. Seda on nii pulbrina kui ka valmiskujul. Valmispahtel on ise toimetades kindlasti mugavam valik. Viimistluskihi paksus peaks kindlasti jääma alla 4 mm. Kõige sagedasemaks veaks ongi see, et pahtlit kuhjatakse liiga palju. Kui pahtel on õhukeste kihtidena seintele kantud, peab see rahulikult kuivama, 1 mm kiht vajab kuivamiseks vähemalt 3 tundi. Pisikeste, kinniste ja niiskete ruumide korral tuleb pahtli kuivamisele veelgi enam aega anda.
Kui pahtel on kuivanud, tuleb võtta lihvimispaber (karedus 120) ja lihvima asuda. Selle kätt väsitava töö muudavad mugavamaks varrega lihvalused. Pärast lihvimist kogunenud mustus ja tolm tuleb väga hoolikalt kokku pühkida. Äsja lihvitud seintest peaks tolmuimejaga üle tõmbama ning hiljem omakorda pinnad veel niiske lapiga üle käima.
Kruntimine ja kuivamine
Pärast seinte puhastamist on järjekord liimkruntvärvi käes. Selleks sobib suurepäraselt toode, mis sisaldab hallituse teket takistavaid aineid. Paneelelamutes kipuvad seinapaneelid liikuma ja tekitavad seetõttu pragusid. Sellistes majades võiks kahe krundikihi vahel kasutada spetsiaalset klaaskiudkangast. Samuti tuleks klaaskiudkangast parema veekindluse saavutamiseks panna vanni ja kraanikausi ümbrusesse ning dušinurka.
Liimkruntvärvi kantakse seintele kaks kihti tööpõhimõttel märg-märjale. Ehk kui esimene kiht on seintele kantud, tõmmatakse kohe peale teine. Klaaskiudkangas asetatakse kahe liimkruntvärvikihi vahele. Seejärel peavad seinad vähemalt ööpäev läbi kuivama. Väiksemates ruumides kipub niiskus kogunema ja kuivamisaeg pikeneb. Kindlasti ei tohi kuivamist elektrikütte või puhuriga tagant õhutada.
Küsi värvikonsultantidelt nõu
Niisketesse ruumidesse värvi valides on kõige targem värvikonsultantidega nõu pidada. Samuti saab asjatundjatelt nõu värvikihtide arvu ja kuivamisaja kohta. Sobiva tooni valimisel tuleks arvestada vee iseloomuga. Kui kodus on vesi roostene, võiks see olla kollakam-punakam – siis ei paista tülikas rooste kohe silma. Värvimiseks on hea kasutada madalakarvalist rulli, et värvipind saaks ühtlasem.
Värvitud seinte hooldamiseks tasub kasutada neutraalseid puhastusvahendeid ja vältida tugevat nühkimist. Vajadusel võib seina ka ühe värvikihiga värskendada.
Lugu ilmus ka Eesti Päevalehe Ehituse eriväljaandes.
