Uus kuum trend - söestatud kuuega majad. ,,Krokodillinahkse” struktuuriga fassaad näeb efektne välja

 (8)

Uus kuum trend - söestatud kuuega majad. ,,Krokodillinahkse” struktuuriga fassaad näeb efektne välja
Suur-Laagri 12 korterelamu.Emotionwalls OÜ

Eestis uudse puitmajafassaadi viimistlemise tehnika käigus söestatakse puidu pealispind elaval tulel. Söestamine lisab fassaadile ka vastupidavust. Söestatud puit ei mädane ja tema vastu ei tunne huvi ka kahjurid.

Söestatud fassaadiga korterelamu on rajatud pealinnas Suur-Laagri 12 ja suvemaja Vääna-Jõesuus. Majad on kaetud Yakisugi tehnikas töödeldud laudisega. Põletatud fassaadid on valmistanud OÜ Emotionwalls.
Nii Suur-Laagri kortermaja kui ka Vääna-Jõesuu suvemaja projekteerisid Madis Eek ja Margit Mutso, viimatimainitud hoone ehitasid arhitektid iseendale. Ka Vääna-Jõesuu maja on väljast valmis. Sel aastal on taas 2 uut maja söestatud puidu tehnikas ehitamisel ning plaanis on veelgi lisa.
„Kaks töös olevat projekti on täiesti omanäolised ja ainulaadsed. Esimene on vana renoveeritav rehielamu Matsalu looduskaitse alal, kus tuleb söestatud puidust fassaad ja õlgkatus. Tellijateks on Eesti juurtega soomlased ning arhitektideks soomlased. Materjal on valmis ja hakatakse paigaldama peale jaanipäeva.
Teine on arhitekt Ott Kadariku autoritöö, mis tuleb täiesti teistsuguse põletusastmega lehiselaudisest, mida lähipäevil juba paigaldama hakatakse,“ räägib Emotionwallsi juhataja Peep Ani.

Suur-Laagri 12 korterelamu. Ilmar Saabas
Seotud lood:

Paraneb ilmastikukindlus

Madis Eeki sõnul nägid nad põletatud puidust maju esimest korda kümmekond aastat tagasi Yakisugi tehnika kodumaal Jaapanis. Mõte sama tehnikat Eestiski kasutada mõlkus arhitektidel meeles kaua, ent see eeldas oskuslikku töö tegijat ning innovatiivset tellijat.
„Söestatud puidu kasutamise esimene põhjus on kindlasti puidu vastupidavus,” kostab Eek vastuseks küsimusele, miks kasutada Yakisugit puidu viimistlemisel. Puit on tema sõnul väga hea materjal, kuid nõuab välistingimustes pidevat hooldamist. Söestatud puit aga ei mädane ja tema vastu ei tunne huvi ka kahjurid.
„Lisaks sellele, et söestamine annab puidule ilmastikukindluse, suurendab see ka – nii imelik kui ka ei tundu – puidu süttivuskindlust,” lisab Eek. „Samuti näeb söestatud puit oma ,,krokodillinahkse” struktuuriga väga efektne välja. Sõltuvalt puidu liigist ning söestamise sügavusest on iga laud isesugune ja eriline.”

Optimaalne aeg vajaliku söekihi tekkeks on seitse minutit. Ilmar Saabas


Põletatakse mitmel moel

Loe veel

Nii kortermajale kui ka arhitektide enda majale valmistas põletatud fassaadi OÜ Emotionwalls.
Emotionwallsi juhataja Peep Ani sõnul põletatakse puitu erineval viisil. „Enimlevinud tehnika on puidu kimbustatult söestamine. Selleks pakitakse nelikantlauad kolmekaupa kimpudesse nii, et tekiks triangulaarne lõõr, mis täidetakse ajalehepaberiga,” kirjeldab Ani. Söestamisprotsessi alustamiseks süüdatakse laudade vahel olev paber. Ühtlaselt söestatud pinna tagamiseks kasutatakse spetsiaalset tööriista, millega levitatakse leeki piki laudadest moodustunud lõõri. Niipea, kui tuli on levinud ühtlaselt kogu lõõri ulatuses, hakatakse arvestama protsessi aega. Optimaalne aeg vajaliku söekihi tekkeks on seitse minutit, misjärel lauad eraldatakse üksteisest. Edasine söestumine peatatakse veega kustutades.
See tehnika seab aga Ani ütlust mööda piirid laua laiusele ja pikkusele, samuti saab sel moel söestada eelkõige ühtlase puusüü ja oksteta materjali, mis on aga oluliselt kallim.
„Oksakohtade ümbruses olev puusüü on kordades tihedam kui pikipuitu tüvesüü ja mida tihedam on puit, seda kauem see põleb. Seega, kui kasutada korstnameetodil söestamiseks okslikku okaspuud, on tulemus ebaühtlane ja põlenguprotsess mittekontrollitav,” selgitab Ani. Ühtlasi tekib kuuma alt üles liikumisel kruvilaadne kuumakeeris, mis kolmnurkse korstna puhul annab rohkem kuumust laua siledale keskosale ja nurgad saavad vähem kuumust. Nii jääb laud keskelt nõgusaks.
Teine levinud puidupinna söestamise viis on Peep Ani andmetel söestamine põletiga, mis on küll märksa ajakulukam, kuid tagab Eestis kättesaadavat puitu kasutades ühtlasema ja kontrollitud tulemuse. See tehnoloogia võimaldab söestada ka erineva profiiliga pindasid, mida korstnameetodil teha ei saa.
Kas võiks karta, et söeststud tehnikas majad hiljem otsustuvad ka vähem tulepüsivaks? „Tulepüsivuse osas oleme tegemas tulepüsivus sertifikaati, laseme määrata tulepüsivus klassi. Teiste riikide tulemuste põhjal julgeme väita, et tulepüsivus paraneb tunduvalt,“ on Peep Ani veendunud.

Sõltuvalt puidu liigist ning söestamise sügavusest on iga laud isesugune ja eriline. Emotionwalls OÜ

Hästi sobib kuusepuit

Traditsiooniliselt kasutatakse Yakisugis seedripuitu, Suur-Laagri kortermaja on aga tehtud kuusest. Puit on söestatud kolme-nelja millimeetri sügavuselt. See tagab, et söestamine kaitseb puitu ilmastikutingimuste eest.
Kuuse kasuks otsustati seetõttu, et kuusk on Eesti oludes kõige vastupidavam, tal on väike oks ja ühtlasem puusüü kui näiteks männil, mis teeb männipuidu põletamise raskemaks.
Ani nendib, et sobivat puitu otsides proovis ettevõte põletada üsna mitut liiki puitu, nii et kokku tuli proovitöid lausa majatäie materjali jagu. Puidu põletamiseks kasutas Emotionwalls enda valmistatud gaasipõletiga seadeldist.
Kuigi Yakisugi puhul pole vajalik söestatud pinda omakorda veel üle viimistleda, on Suur-Laagri maja päästeameti nõudel töödeldud veel ka tuletõkkevahendi ja lasuuriga. Madis Eeki ja Margit Mutso suvemaja jääb aga ehe – määrduva tahma peseb vihm maha.
Algne lugu on varem ilmunud EPLi erilehes Ehita ja Renoveeri.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare