Ühistu otsused võivad olla kehtetud


Ühistu otsused võivad olla kehtetud
Unsplash

Uues korteriomandi- ja korteriühistuseaduses puudutavad olulised muudatused ka korteriühistu otsuste kehtetuks tunnistamist.

„Ühistute esindamisel kohtutes võin kinnitada, et üldkoosolekutega seotud vaidlusi tuleb sagedasti ette,” nendib Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Uus seadus toob siin mitmeid muudatusi, üks puudutab ka üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamist.

Seaduse § 29 lõikes 1 on öeldud, et kui korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel on oluliselt rikutud seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõudeid, ei ole koosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud juhul, kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik korteriomanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on tühised, kui korteriomanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, otsust heaks ei kiida.

Korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise ja tühisuse tuvastamise nõue lahendatakse kohtus hagita menetluses. Muus osas kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses juriidilise isiku organi otsuse kehtetuse kohta sätestatut seaduses sätestatud erisustega.

Hagita menetlus

Uue seaduse kohaselt on korteriühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise tähtaeg 60 päeva otsuse vastuvõtmisest arvates. Varem oli selleks 90 päeva. Samuti hakkab aegumistähtaja kulg jooksma otsuse vastuvõtmisest, mitte otsuse teadasaamisest, nagu see varem oli.

Seotud lood:

Korteriühistu otsust vaidlustada soovivale isikule tuleb üldkoosoleku protokoll teatavaks teha, vastasel juhul on tal õigus taotleda kohtult aegumistähtaja ennistamist, sest ilma üldskoosoleku otsust teadmata ei ole võimalik nõuet kohtus maksma panna. Seega on ülioluline, et üldkoosoleku otsused oleksid 14 päeva jooksul koosoleku toimumisest protokollitud ja liikmetele teatavaks tehtud.

Kohus võib huvitatud isiku taotlusel ennistada seaduses nimetatud tähtaja. Ennistamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus seaduses sätestatud menetlustähtaja ennistamise kohta sätestatut. Vajadusel peatab kohus menetluse ajaks nii vaidlustatud otsuse kehtivuse ja keelab samasisulise otsuse vastuvõtmise kui ka olemasoleva juhatuse liikme ametiseisundi kehtivuse ja määrab korteriühistule juhatuse asendusliikme.

„Siin on oluline teada, et kohtul on õigus keelata samasisuliste otsuste vastuvõtmine, mida võib kasutada n-ö nipitamiseks, sest vastasel korral peaks iga uut otsust pidevalt vaidlustama. Teine oluline asjaolu on vaidlus juhatuse liikmete vahel, kohtul on õigus määrata juhatuse asendusliige vaidluse lõppemiseni, et ühistu igapäevane esindusõigus ja majandustegevus oleks tagatud,” ütleb Mardi.


LOE LISAKS:

Uus korteriomandi ja korteriühistuseadus: kas ühistujuhid ei tohi enam tasu saada?

Kes peaks korteri laguneva rõdu korda tegema – omanik või ühistu? Korteriomanikud ei tea oma õigusi ning tuge pole ka kusagilt loota

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare