TTÜ teadlased töötasid välja uudse veepuhastustehnoloogia ja -filtri


TTÜ teadlased töötasid välja uudse veepuhastustehnoloogia ja -filtri
Filtreeritakse raua ja mangaanirikast vett, millega on Eestis mitmel pool probleeme. Algselt on raudkloriidirikas vesi kollane ning kaaliumpermanganaadi lahus lilla. Pärast filtri läbimist on vedelikud värvusetud.Foto: Edmond Mäll, TTÜ

Vaatamata sellele, et Eestis on põhjaveevarud küllaltki ulatuslikud ning enamikul Eesti elanikest on ligipääs puhtale joogiveele, ohustab põhjavee kvaliteeti heitvesi töötlevast tööstusest, põllumajandusest ning kodumajapidamistest. Nii Harjumaal, Ida-Virus kui ka Viljandimaal on probleeme vee raua- ja mangaanisisaldusega, mis on üle lubatud normi. Põhja-Eesti põhjavesi on paiguti ka radioaktiivne, kuna geoloogilised kihid sisaldadavad uraani, raadiumi ja tooriumi. TTÜ teadlaste poolt välja töötatud uudne nanokomposiidil põhinev veepuhastusfilter eraldab saastunud veest raskemetalle ning radioaktiivseid aineid.

Metalliline saaste püütakse kinni taaskasutatava nanomaterjali abil

TTÜ nanotehnoloogia ning materjaliteaduse töögrupp uurib nanomaterjalide rakendatavust veepuhastuses ning teistes jätkusuutlikes valdkondades. Professor Erwan Rauwel ning doktor Protima Rauwel TTÜ Tartu Kolledžist avastasid hiljaaegu, et nende välja töötatud nanomaterjal suudab raskemetalle ning radioaktiivseid elemente väga edukalt saastunud veest püüda.

Filtri ja tehnoloogia autorid dr Protima Rauwel (vasakul) ning prof Erwan Rauwel Foto: Edmond Mäll, TTÜ
Seotud lood:

Magnetilised nanoosakesed, mis vette lastakse, käituvad kui kalavõrk, mis metallisaaste kinni püüab. Tehnoloogia võimaldab püütud metalli kokku koguda ning utiliseerida või taaskasutada, muutes heitvee väärtuslikuks sekundaarse toorme allikaks. Väljatöötatud nanomaterjali saab kenasti lisada ka tavalisse liivafiltrisse, kus tekib nanomaterjali ja liiva vahel komposiitmaterjal. Prototüüp koosneb nanokomposiidist ning aktiivsöest, mis on seotud filterkapsliks. Filterkapsli saasteainega küllastumisel saab selle uue vastu vahetada.

Taaskasutatavast materjalist filtersüsteem Foto: Edmond Mäll, TTÜ

Filtersüsteemi on testitud nii plii, mangaani, raua, kroomi, vanaadiumi ning mitmete radioaktiivseid ioone sisaldanud proovidega. Piisab vaid ühekordsest filtri läbimisest selleks, et saavutada saaste täielik eraldamine.

Eestis oleks uudsest veepuhastustehnoloogiast kasu eelkõige põlevkivikaevandamisel

Erwan ja Protima Rauwel lõid 2016. aastal oma start-up'i PRO-1 NANOSolutions, mille eesmärk on tuua nanotehnoloogilised lahendused igapäevaellu, mis tähendab, et need peavad olema efektiivsed, soodsad ning kättesaadavad kõigile. Ettevõte spetsialiseerub nanomaterjalide väljatöötamisele, et rakendada neid veepuhastuses ning seeläbi võidelda ühe globaalselt kõige põletavama probleemiga — puhta vee piiratusega.

Koostööd tehakse teiste veepuhastusettevõtetega, nagu näiteks India ühe suurima vee-ettevõttega Janajal, kellega plaanitakse kasutada tehnoloogiat kohalike veepuhastusjaamade pilootprojektides. Näiteks Hiina ettevõte Huiracocha (Wiracocha), mis on spetsialiseerunud käepäraste filterseadeldiste arendamisele, on andnud nõusoleku tehnoloogia testimiseks ning sertifitseerimiseks, et lisada see ka oma toodetele. Ka tuumaenergiasektor on tundnud huvi uudse süsteemi testimise vastu.

Eesti kontekstis saab tehnoloogiat rakendada põlevkivikaevandamises, täpsemalt selle käigus tekkiva heitvee puhastamiseks, kuid välja töötatud süsteemil on potentsiaali kogu maailma kaevandussektoris.

LOE LISAKS:

Vesi ei kõlba enam juua? Võtame ette kaevu puhastamise

Ohtlik radoon eluruumides — kuidas sellest lahti saada?

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare