Tootlikkuses pool sajandit maha jäänud ehitussektorit hakatakse lõpuks riigi eestvedamisel digitaliseerima

 (24)
Tootlikkuses pool sajandit maha jäänud ehitussektorit hakatakse lõpuks riigi eestvedamisel digitaliseerima
Viis osapoolt kirjutasid täna alla digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsioonile.Raido Vint

Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri Urve Palo eestvedamisel allkirjastasid 5. juunil Tallinna abilinnapea Taavi Aas, Riigi Kinnisvara juhatuse liige Tanel Tiits, Maanteeameti peadirektori asetäitja Kaupo Sirk ja Tallinna Sadama juhatuse esimees Valdo Kalm digiehituse ühiste kavatsuste deklaratsiooni, mille eesmärk on juurutada avaliku sektori tellijate seas digitaalset mudelprojekteerimist (BIM) kõigis ehitise elukaare etappides.

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Urve Palo ütles, et rahvusvahelise ehituspraktikaga ühes tempos püsimiseks, tuleb ka meil sektorit ajakohastada ning liikuda paberil toimuvast loomisprotsessist kolmemõõtmelise projekteerimise suunas. „Vaid nii on meil võimalik suurendada ehitussektori konkurentsivõimet ning realiseerida tootlikkuse ja ekspordi kasvupotentsiaali,“ lausus minister.

Eesti jaoks on number üks teema tootlikkuse tõstmine. Eestis ei ole 10 aasta jooksul tööstuses tööviljakus üldse kasvanud ja moodustab vaid 55% Euroopa keskmisest. Meie riigi eelarve on umbes 10 miljardit eurot, millest 1 miljard eurot on EL vahendid. Kui meie tootlikkus oleks EL keskmisel tasemel, oleks meie riigieelarve 1,5 miljardit eurot suurem.
Ehitus on väga traditsiooniline sektor olnud ja tootlikkus on siin püsinud eriti pikalt paigal. Minister nentis, et meid aita palju edasi see, kui teeme vanu traditsioonilisi asju kiiresti, me peame tegema asju hoopis teisiti. Vaid nii saame loota asjade paranemisele. Ehk et ehituses ei saa tõsta tootlikkust sellega, kui käsime inimestel labidatega kiiremini kaevata. Ehitust digitaliseerides saame palju tööd teha ära kontoris ning ennetada vigu.

Seotud lood:

Minister ütles, et Eestis on rajatud hooneid kasutades mudelprojekteerimist, kuid need on vaid üksikud näited. „Puudu on ühtne teadmine, kuidas mudelprojekteerimist rakendada, millised on tingimused ja eeldused. Allkirjastatud deklaratsiooni eesmärk on laiendada tänast parimat BIM-teadlikkust ja koostööd avaliku sektori tellijate vahel,“ selgitas Palo.

Mudelprojekteerimine tõstab ehitise funktsionaalsust ja kvaliteeti, vähendab vigu ja vastuolusid projekteerimise ning ehitamise faasis, vähendades nii ehitusprojekti materjali, raha- ja inimressursi kulu. Lisaks tagab see hoone haldamisel kiire ja kvaliteetse informatsiooni kättesaadavuse.

Loe veel

Naaberriikide kogemuse näitab, et mudelprojekteerimisega on võimalik vähendada ehitusel tehtavaid vigu kuni 30 protsenti ja hoida kokku kuni 20 protsenti ehituse maksumusest.
Samuti võimaldab asjakohane olemasolev informatsioon kiiremaid ümberehitamise võimalusi tulevikus. Ehitise digitaalse infomudeli kasutusele võtmisega toetatakse ehitussektori arengut nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul.

Deklaratsioonile allakirjutanud on seisukohal, et digitaalse ehitusinformatsiooni loomine ning jagamine on ehitussektori tulemuslikkuse ja kvaliteedi parandamisel võtmetähtsusega. Allakirjutanute eesmärgiks on digitaalse ehitusinformatsiooni modelleerimise ja juhtimise kaudu tõsta ehitise kõigis elukaare etappides ehitise funktsionaalsust ning kvaliteeti, vähendada ehitamise ja elukaare kulusid ning suurendada kinnisvarasektori konkurentsivõimet.

Vead tulevad välja juba varajases etapis

Kõige rohkem on digiehituse võimalusi kasutanud deklaratsiooniga liitunud Riigi Kinnisvara AS (RKAS). Kõik RKASi uued hooned projekteeritakse BIM-is. Valminud hoonetest võib nimetada näiteks Rahvusarhiivi uue peahoone Tartus ja Terviseameti uue labori- ja büroohoone Tallinnas. Praegu töös olevatest hoonetest väärivad märkimist Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone, Tallinna kohtumaja ning Kommunismiohvrite memoriaal ja ohvitseride mälestusmärk Tallinnas, samuti tulevased riigigümnaasiumid Viimsis ja Raplas.
Eesti Rahva Muuseumi uue hoone põhjal algatas RKAS Eesti esimese pilootprojekti BIM haldusmudeli kasutuselevõtuks. Viimasega soovitakse seda, et BIM-tehnoloogia jõuaks projekteerijate töölaualt ja ehitusplatsilt edasi ka kinnisvara haldusesse ning hooldusesse.

Tallinna sadama hoonetest saavad digiehitused olema järgmisel aastal rekonstrueeritav D-terminal, Admiraliteedi kanali jalakäijate sild ning planeeritav kruiisiterminal. Valdo Kalm kinnitas, et ka logistikasektoris tegelevad nemad intensiivselt digitaliseerimisega. Mitte ainult projekteerimisel ja ehitamisel pole digitaliseerimisest kasu, vaid ka hilisemas etapis hoonete haldamisel ja hooldamisel näeb Valdo Kalm suur efekti.

Tallinna linna esimene BIM-is projekteeritav, ehitatav ja hooldatav hoone on tulevane kultuurikeskus Kaja ja Mustamäe linnaosavalitsuse maja, mille projekt valmib tänavu oktoobris.
Taavi Aas ütles, et tänu 3D-mudelile leiti kultuurikeskuse Kaja projektist juba 2 viga. Ehk näide elust enesest, kuidas digitaliseerimine on kasu toonud juba varajases etapis.

Deklaratsiooniga samuti liitunud Maanteeamet viis eelmisel aastal läbi optimaalse ehitusprotsessi innohanke eesmärgiga vähendada kogu projekteerimise ja ehituse protsessis liigseid töötunde andmete töötlemisel ja kontrollimisel. Selle aasta lõpul kavatseb Maanteeamet koos Soome IT firmadega ja Eesti teedehitusturul osalejatega testida tarkvara.
2019. aasta lõpuks soovib Maanteeamet koos teiste avalike tellijatega kokku leppida toimivad ja osapoolte vajadusi rahuldavad ehitise täitedokumentide kasutamise standardid, et tulevikus lihtsamalt ning vähemate töötundidega erinevate tellijate tööde andmeid integreerida uute projektidega.
Ühiste kavatsuste deklaratsiooniga on avaldanud soovi liituda veel mitmed avaliku sektori asutused, nagu näiteks Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Tehnikakõrgkool.
Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium