Soovid remontida lagunevat rõdu? Loe, mida ja kuidas peab tegema

 (1)

Soovid remontida lagunevat rõdu? Loe, mida ja kuidas peab tegema
Shutterstock

Vettpidavate terrasside ja rõdude ehitamisel on võtmeteguriks sobivate materjalide kasutamine õiges järjekorras. Kvaliteetsest klinkerplaadist ainuüksi ei piisa, kui aluspind on kehv ning vesi hakkab peagi konstruktsioonist läbi tungima.

Rõdud ja terrassid on hoone osad, mis peavad vastu pidama väga erinevatele ilmastiktingimustele ning mõjudele: sademed, läbikülmumised, päikesest tingitud kuumus, UV-kiirgus ning samuti mitmesugused mehaanilised mõjud. Ehitamiseks valitud materjalid peavad seeläbi olema vastupidavad eelloetud tingimustele ning soovitatavalt seda pikk aega. Selleks aga, et saavutada head lõpptulemust tuleks nii uute ehitiste kui ka renoveerimisel lahendused ja materjalid hoolikalt läbi mõelda.
Kvaliteetsest klinerplaadist ainuüksi ei piisa, kui aluspind on kehv ning vesi hakkab peagi konstruktsioonist läbi tungima.

Aluspindade ettevalmistus

Korraliku tulemuse saavutamiseks tuleb alustada aluspindade ettevalmistamisega. Sõltuvalt konstruktsioonist olgu see siis soojustatud terrass või soojustamata rõdu, tuleb tagada kogu konstruktsiooni ehituslikult õige toimivus: soojustus peab olema ventileeritav, tasandusvalu peab olema piisava tugevusega ega tohi olla jäigalt valatud kandevkonstruktsioonini ning hüdroisolatsiooni kiht tuleb paigaldada vahetult plaadistuse alla, mitte teiste kihtide vahele.
Selle tööetapi käigus tuleb teha ka kalded vihmavee äravoolutoru suunas. Kalde suurus võiks olla ca 0,5% (1,0 m kohta 5 mm kallet).
Seejärel peaks betoon kivinema kuni 28 päeva. Edasi tehakse hüdroisolatsioonitööd, kuid selleks ei sobi tavalised üldlevinud veetõkkemassid (mis on mõeldud vannitubadesse).

Seotud lood:

Hüdroisolatsiooni paigaldus

Välitingimustes olevate terrasside ja rõdude hüdroisolatsiooniks tuleb valida materjalid, millel on hea ilmastikukindlus ning elastsus. Sobivateks materjalideks on näiteks spetsiaalsed mineraalsed hüdroisolatsioonisegud, mis on mõeldud probleemsemates oludes kasutamiseks: basseinid, terrassid, ka keldriseinad jne.

Loe veel

Ennem hüdroisolatsiooni materjalide pealekandmist tuleb aluspinnad hoolikalt töödelda nakkekrundiga, mis on sügavale imbuv ja veeauru läbilaskev ning hallituse teket takistav. Seejärel alustatakse servade ja nurkade isoleerimisega, milleks kasutatakse elastset nurgatihenduslinti. Lint kleebitakse nurkadesse sama hüdroisolatsioonimassiga, mis on valitud.
Kogu pinnale kantakse hüdroisolatsiooni võõbad üldiselt kahes kihis, kihi paksus terrassil peab olema keskmiselt 2 mm. Esimene kiht tehakse alati harjaga: see tagab 100% nakke aluspinnaga (täidab betooni pinnal oleva tühikud ja poorid).

Järgmise kihi võib teha samuti harjaga, kuid võib kasutada ka krohvipritsi. Kõiki neid töid ei ole soovitav teha kuuma päikesepaistelise ilma, tuule ning vihma käes. Sellised ilmastikumõjud võivad tulemuse ära rikkuda: vältida tuleb liiga kiiret kuivamist või, vastupidi, hoopiski liiga niisket keskkonda. Seega on soovitav ehitatavale/renoveeritavale terrassile ehitada tellingukattega vari, mis takistab päikese ja teiste ohustavate mõjude eest.

Plaatimine ja vuukimine

Peale hüdroisoleerimistöid, umbes 20 tunni möödudes võib alustada plaadistuse paigaldusega. Plaatimiseks tuleb kasutada kõrge elastsusega ning väga tugeva nakkega plaatimissegusid. Plaatimise käigus tuleb jälgida, et kogu plaadi tagumine külg oleks seguga nakkunud. Vuukimiseks on sobiv kasutada kiirelt kuivavat ja kõrgendatud tugevusega viikimissegu.
Mida teha kui plaadid on siiski lahti tulnud?
Tihti juhtub, et plaatimine pole erinevatel põhjustel õnnestunud ja mõni plaat on aluspinnalt lahti tulnud. Suurt probleemi selles näha ei maksa, sest lahti tulnud plaadid saab sobiva seguga ilusti tagasi kinnitada ja samuti saab ka ennetada aluspinnaga mitte nakkunud plaatide lahti tuleku.
Juba lahti tulnud plaadi korral tuleks aluspind ning plaadi enda tagumine külg hoolikalt puhastada segujääkidest, eriti hoolikas tuleb pinna puhastamisega olla siis kui tegemist on hüdroisoleeritud aluspinnaga.

Plaatimiseks oleks renoveeritavate pindade puhul kõige turvalisem kasutada väga hea nakke ja elastsusega remontplaatimissegu, mis oma tagab plaatide kinni jäämise erinevate aluspindade puhul.
Plaadid, mis aga ei ole veel täielikult lahti, kuid koputuse tagajärjel tekkiva kumina hinnangul vähese nakkepinnaga aluspinna suhetes saab kinnitada korrektselt nn. süstimise meetodil. Sellisel juhul tuleb puurida või lõigata vuuki ava ning süstida või kallata plaadistuse alla kinnitusmass. Viimast kallatakse plaadistuse all olevatesse tühimikke nii kaua, kuni kumin koputades on kadunud.

Terrasse ohustavad suured temperatuurikõikumised ja niiskus

Suured temperatuurikõikumised ei mõju rõdule hästi. Suvel päikeselise ilmaga võib terrass kuumeneda kuni +80 oC, talvel külmaga aga jahtuda kuni -30 oC ja isegi enam. Kõige keerulisem on kevadel ning sügisel, kus temperatuurikõikumised on väga kiired ja suured: päeval päikese käes ca +20…+40 oC, öösel kuni 10 oC. Mehaaniline koormus: inimesed, lauad, toolid jms.
Niiskus: vihm, lörts, lumi, rahe.
Keskkonna agressiivsed mõjud. Õhus (eriti tihedalt asustatud linnades ja asulates) on mitmesugused gaasid ning tolm, mis koos niiskusega langevad hoone fassaadiosadele, sh ka rõdudele.
Seega kui on soov ehitada kauakestvalt vettpidav ja nägus terrass või rõdu, siis tuleb valida korralik ja toimiv lahendus koos kvaliteetsete materjalidega.

Kes peaks rõdud korda tegema, sellest loe siit.
Kuidas saada rahalist toetust rõdude remondiks, sellest saad teada siit.

Jäta kommentaar
ARTIKLIT SAAB KOMMENTEERIDA AINULT REGISTREERITUD KASUTAJA!
Postitades kommentaari nõustud reeglitega
Loe kommentaare Loe kommentaare