Kui korsten on olemas või saab selle lihtsalt paigaldada, siis võiks eelistada traditsioonilist puuküttega kerist, mis aitab kaasa leiliruumi loomulikule õhuvahetusele. Samas on elektrikerise kütmine oluliselt lihtsam ja nõuab vähem aega. Seega peaks igaüks oma vajadustest ja eelistustest lähtuvalt otsuse tegema.

Puuküttega keris loob traditsioonilise sauna meeleolu ning on ka kasutajasõbralikum, sest ei kuivata õhku. Samas kipub selle nõrkuseks olema pikem ja tülikam kütteperiood ehk sauna soojaks saamiseks kulub rohkem panust ja aega.

Elektrikerisega on tagatud küllaltki ühtlane saunatemperatuur kogu saunaskäigu jooksul, sest kerise termostaat kontrollib määratud temperatuuri jooksvalt ning kütab vastavalt vajadusele. Puukerisega kujuneb ühtlase temperatuuri hoidmine keerukamaks, sest kütmisel on vaja arvestada puude kogust ja kerise suurust, et sobiv temperatuur saavutada.

Kerise suurus vastavalt sauna suurusele

Leiliruumi suurus on kerise valikul väga oluline kriteerium - mida suurem saunaruum, seda suurem võiks olla ka keris, sest sellisel juhul saab sauna mõistliku ajaga soojaks kütta. Ka aknaga saunaruum tahab tõenäoliselt suuremat kerist, sest väljast tuppa imbuv külm muudab kerise töö keerulisemaks.

Leiliruumi ruumala arvutamisel tuleb arvesse võtta, et näiteks palksein, klaas, kivi ja isoleerimata sein vähendavad kerise võimekust. Kõige lihtsam on kasutada tootjate kalkulaatoreid, näiteks Harvia ja Stoveman’i keriste kalkulaatorid on nende kodulehtedel saadaval. Kui kubatuur teada, siis on võimalik sobitada see kerise andmetes oleva soovitusliku kubatuuriga ja seeläbi sobiv keris leida.

Elektrikerist valides on võimsuse arvutamiseks lihtne valem – nii suur, kui on saun (näiteks 6 m3), tuleb valida ka elektrikeris (selle näite puhul 6 KW). Kui saun on mõnest seinast näiteks soojustamata telliskivi või klaasiga kaetud, siis lisandub kerise võimsusele niisama palju, kui sauna mahu suurendamine 1,2 kuupmeetri võrra iga sauna ruutmeetri kohta.

Järgmisena tuleb keriste valikul tähelepanu pöörata kerise tüübile. Puukerised on saadaval näiteks kütmisega läbi seina või otse leiliruumist ja veeküttega või ilma. Elektrikeriste puhul saab valida seinakerise või hoopis jalgadel mudeli vahel, juhtimisega keriselt või eraldi juhtimispuldilt. Igal valikul on omad plussid ja miinused, aga poes spetsialistiga arutades leiab igaüks endale sobivaima.

Keriste lisade valik on mitmekesine. Elektrikeriste puhul on oluline veeaurusti ja toitepinge; puukeriste puhul korstnavõrk, soojusvaheti, veeboiler, läbiseinakütmine ja klaasuks. Kõikide nende detailide täpsustamisel on suureks abiks müügispetsialistid.

Mis on moes?

Üha sagedamini eelistatakse keriseid, millel on vähe metallpinda ja rohkem kive. Moes on võrguga piiratud kerised, mille kerisekivid on näha ja leiliviskamise ala on suur. Populaarsed valikud on Eesti oma tootja Stoveman’i ja Soome tootja Harvia kerised. Eestlane paigaldab kerise enamasti sauna nurka, aga üha enam valitakse ka keriseid leiliruumi keskele.

Lisaks tavalistele kerisekividele valitakse ka dekoratiivseid, näiteks valgeid kerisekive. Mida rohkem on kerises kive, seda parem on saunataja valik – kas soovitakse teravat või leebet leili. Kerisekive tuleks ümber laduda ja võimalusel välja vahetada kord aastas.
Kerist puhastatakse tavalise sooja ja kerge seebiveega vastavalt vajadusele.
Elektrikerise katki läinud elektritennid tuleb vahetada koheselt. Puukerise korstnaga ühendust tuleb lasta korstnapühkijal kontrollida ja puhastada kord aastas. Kui keris on õigesti paigaldatud, siis on ohud minimeeritud.