Säästa maja välgutabamusest! Piksekaitse päästab kodu suuremast kahjust
Suvi toob endaga kaasa kurjad äikesetormid, mis võivad põhjustada ettearvamatuid kahjusid. „Piksekaitse juhib saadud välgulöögi pinnasesse, kus see saab maandatud ega tee enam kahju,“ rääkis Rein Moor piksekaitsesüsteeme rajavast ettevõttest Maandus ja Piksekaitsetööd OÜ.
Erinevalt juurdunud arusaamast ei piirdu piksekaitse ühe piksevardaga, vaid moodustab terve süsteemi, mis koosneb väljas nähaolevast püüdurist, allaviikudest ja maa sisse viidud maandusest.
Varasemalt jaotati piksekaitsesüsteemi kaheks: aktiivseks ja passiivseks. „Aktiivse all peeti silmas paljast piksevarrast, mis toimis aktiivpüüdurina, kuid see on Eestis juba aastaid keelatud,“ rääkis üle 10 aasta piksekaitse paigaldamisega tegelev FIE Margus Tamm. Tänapäeval kasutatakse passiivset piksekaitset, mis kujutab endast üle maja katuse spetsiaalsete roostevabade kandurite peale rajatud alumiiniumtraatvõrgustikku, mis juhitakse maja külge mööda alla maasse.
Piksekaitsesüsteemi rajamine algab Moora sõnul riskianalüüsist. See tähendab, et enne tööle asumist vaadatakse iga hoone koha peal üle ja otsustatakse, kas ja millist süsteemi on vaja. Arvesse võetakse seejuures nii hoone enda omadusi, katust ja katusematerjali kui ka läheduses asuvaid puid, kõrgemaid ehitisi kui ka pinnast, millel hoone asetseb
Suured puud maandavad oma juurte kaudu äikest, kuid vahel on pinnas selline, mis meelitab pikse ligi. Nii peetakse ohtlikumaks savist ja liivast pinnast. Savi seepärast, et see seob väga hästi vett ja on seetõttu niiske või märg. Liiv on aga enamasti veekogude läheduses ja seetõttu niiske.
Kui maja asub savisel või liivasel pinnasel ja keset põldu, siis soovitatakse kindlasti paigaldada piksekaitse. „Kui maja on põllu peal, siis kuhu see äike siis lööb – ikka majja,“ kinnitas Moor.
Sisemine piksekaitsesüsteem
Päästeamet soovitab lisaks välisele piksekaitsesüsteemile ka sisemist piksekaitsesüsteemi.
Sisesüsteemi põhiliseks osaks liigpingepiirikud. Need on ette nähtud elektrivõrkude ja elektriseadmete kaitseks liigpingete ja impulssvoolude eest.
Liigpingepiirikud paigaldatakse enamasti elektrikilpi ning seda tohib teha vaid vastava pädevusega elektrispetsialist. On ka liigpingepiirikuid, mida paigaldatakse vahetult seadme ette ehk pistikusse, kus need piiravad liigpingeimpulsse sedavõrd, et need ei saa ohtlikuks elektroonikaseadmetele.
Moor hoiatab isetegemise eest, sest kui panna ise traat ja varras äikest püüdma, võib tekkida induktsioonvool, mis läheb majja ja põletab maja maha. Induktsioonvoolu eest kaitsmiseks kasutatakse elektrikilbis liigpingepiirikuid, mis lülitavad kaitsme välja. Moora sõnul on liigpingepiirikute paigaldamine soovituslik, mitte kohustuslik.
„Ühte piksevarrast ei panda kunagi, iga 15 meetri tagant peab olema maandus,“ rääkis Moor. Selleks kasutatakse spetsiaalseid vardaid, mida pannakse nii palju, et nad annaks vajaliku maanduse välja. Maandus viiakse maja kõrvalt maa sisse, maa peale jääb ainult väljatulek. Moora sõnul üritavad nad teha nii, et süsteem oleks ka visuaalselt ilus ega hakkaks pärast silma kriipima.
Maandus on kõige olulisem
„Maanduse hindamine on kõige keerulisem,“ rääkis Moor. „Kui maandust pole, siis on piksekaitse kahjulik – äike võib lüüa süsteemi sisse ja panna maja põlema.“
Maandus peab olema mõõdetud ja maandustakistus peab olema vähemalt 10 oomi. Seda mõõdavad paigaldusfirmad spetsiaalse aparatuuriga. Samuti kasutatakse piksekaitsesüsteemi rajamisel sertifitseeritud materjale. Uuele süsteemile kehtib kaheaastane garantii. Hiljem vaadatakse süsteem iga kahe kuni nelja aasta tagant üle, et veenduda selle töökorras olekus.
Piksekaitsesüsteemi maksumus oleneb maja suurusest ja jääb ilma käibemaksuta vahemikku 500-2000 eurot. Eramajas võtab piksekaitsesüsteemi paigaldamine aega keskmiselt pool kuni üks tööpäev.
Äike on aga ettearvamatu ja 100% kaitset selle eest ei paku ka piksekaitsesüsteem. „Kui tahta majale 100% kaitset, siis tuleb see panna metallkarbi sisse,“ ütles Rein Moor. „Piksekaitse vähendab riski ja olmekahjusid, viies need miinimumini.“
